Aastakoosolek.
Sättisin end
saalinurka.
Esimest korda ikkagi.
Majandusaruanne ja
numbrid.
Ei saanud aru halligi.
Arutasin vaikselt
(:)Kivisildnikuga
uute käekellade disainimismooduseid.
Naabrimees Kaevatsi
jõuline etteaste
jõudis
pärale.
Tekitas teisteski
elevust ja vastukaja.
Kas
kriitikud peaksid ühinema?
Jan Kaus oli aus (riim)
rääkis mida mõtles. Nagu ikka.
Toomas Vint kärkis
ja paukus.
Kus on elementaarne lugemus?!?!
Mõtlesin kas on
tegu ego-
või auküsimusega.
Või ehk millegi muuga.
Aga ega ma ei tea.
Olev
Remsu mure
kirjakeele kadumise
ja võõraga segunemise
pärast
on ka minu mure.
Ise olin kahekordne
suuvooder
Kordasin Toomas Vindi öeldut ja
varem koosolekult
lahkunud
(:)Kivisildniku edasi öelda palutut:
“Kirjanike
Liidul on vaja oma kirjastust!”
Uhhh! Tehtud!
Koosolek läbi.
Maitsev pidulaud.
Tänasin enne
minekule asumist
esimees Karl Martinit toreda päeva eest.
“Tead, Jaan, järgmisel aastakoosolekul
laula enne
söögi juurde asumist meile
nelja jäätise
lugu.”
Teeme nii!
