Leo ei kutsu oma isa mitte isaks, vaid Kaljuks. Ema kohta ei ütle ta mitte ema, vaid Marve.

Leo tahab, et Kalju ja Marve koliksid välja majast, mille nad koos temaga ehitasid.

Maja on suur ja uhke. Tallinna lähedal, kaks korrust, 241 ruutmeetrit elupinda. Hoovi peal on kasvuhoone, garaaž ja kuur. On väike aiamaalapp, on soojuspumbad, kamin, vesi tuleb oma puurkaevust. Suurem osa majast on Leo pere käsutuses. Kalju ja Marve päralt on kaks tuba, kuhu pääseb eraldi uksest.

Aga nüüd ei mahu isa pere ja poja pere enam sellesse avarasse majja ära.

Kalju ja Marvega pole enam võimalik elada ühe katuse all, ütleb Leo.

See on ju minu kätega ehitatud maja, kus mul lubati surmani elada, arvab Kalju.

Siiski ei alanud selle perekonna õnnetus päevast, kui Kalju ja Leo uude majja elama asusid, vaid palju-palju varem.