EAÕK Varahaldus OÜ juhataja Margus Lepvalts on tagasihoidlik. Ta räägib lühidalt, et kirikul on vaja oma majandusasju ajada ja selleks loodigi eraldi ettevõte, kuna kirik ise äriga ei tegele. Midagi erilisemat kui tavaline arendaja me pole, rõhutab Lepvalts. Ta kiidab Kohilat kui rahulikku elukeskkonda ning et asulas on võimalik ka tööd leida, näiteks pärmitehases. Nii peaks koht olema peredele üsna sobiv.

Kiriku kinnisvaraarenduse kohta ütleb Lepvalts, et see käib vastavalt turu nõudlusele. Praegu nõuab turg maju. Arenduspartnereid valiti ei millegi muu kui vaid ärilise kaalutluse alusel. Rohkemat soovitab ta küsida juba EAÕK kirikuvalitsusest, jättes vastamata, kas kirik on kuidagi hoolivam majadesse kolivate perede edasise käekäigu ja olmeprobleemide lahendamise suhtes kui keskmine arendaja.

EAÕK-lt Ekspressil kahjuks trükkimineku ajaks kommentaari saada ei õnnestunud.

 

Sibulkuppel akna all

Kirikukülla krunte müüva kinnisvarafirma Ober Haus maakler Hedi Jõgila ei tea öelda, kui kristlik on see seltskond, kes hakkab õigeusu kiriku pühitsetud maale oma kodu rajama. "Päris tavaline arendaja on," hindab ta EAÕK Varahalduse tegevust. Siiamaani on tema sõnul krunte ostnud pigem Kohila enda elanikud, kes ihkavad korterist avaramale ja privaatsemale pinnale. Maakler müüb õigeusu kiriku arendust märksõnadega hea asukoht, palju rohelust, kõrghaljastus, korralik ühendus linnaga.

Samuti pole EAÕK küsinud röövellikult kallist või heategevuslikult odavat hinda. "Sama hinnaga läks meil näiteks Kostivere arendus, millega saaks Kirikuküla võrrelda," leiab Jõgila. Viimase aastaga on Kohilas maa hind kaks korda tõusnud.

Kirikuküla asub kohe Kohila õigeusu kiriku vastas üle tee. Sibulkuppel hakkab paistma ka uude külla kolinud perede akendesse. Ehkki EAÕK kodulehel pakutakse valmimistähtajaks 2006. aasta lõppu, leiame teisipäeval Kirikukülast eest kuivanud võsa ja mõned metallkastid kommunikatsioonide väljavõtetega maantee ääres. Ühtki piirivaia maas ega koppa askeldamas veel pole. Vaid kiriku poolt kostab kopsimist ja mehed on sättinud end redeliga müüri äärde, et lagunenud krohvi turgutada.

Kirikut remontiv Kaidu Pärgma ütleb redelilt alla ronides, et kogudus sai oma maad tagasi, kirikul on raha vaja, et remonti teha, eks nad siis arendavadki. Aga see käib keskuse kaudu.

Kohila õigeusu kirik oli nõukogude ajal kasutusel Tallinnfilmi laona. Kui koguduseliikmed pühakoja tagasi said, pidi preester pidevalt vaatama, et liturgia ajal krohvilatakaid pähe ei kukuks. Praegu on EAÕK Varahalduse üks põhitegevusi kirikuhoonete remont.

"Kogudusel on ju maid palju, mis enamasti seisavad kasutult. Hea siis, kui mõne maatüki pealt ka mingit kasu tuleb," arvab kirikuhoone parandaja. Kiriku sees on krohv laes j uba uuendatud, altar lõhnab värske puidu järele ja kohalik meister on uued ikoonidki maalinud.

 

Kohila valgub laiali

Kohila jääb välja Tallinna ümbritsevate valdade "kuldsest ringist", kus valglinnastuv pealinlane endale uut elupinda otsib. Kohila vallavanema Hillar Kalmeti laual lebav detailplaneering aga kinnitab ehitusbuumi peatset jõudmist ka sinna, Tallinna kesklinnast kõigest 25 km kaugusel asuvasse alevikku, mis muide on Eesti suurim - 3600 elanikuga.

Vallavanema laual olevat kaarti võib nimetada "Suur-Kohilaks", kinnisvarabuumi ajastule tüüpiliselt on detailplaneerijad ka alevikku piiravad põllud punaste kastikestega ära ruudustanud: tulevased elamukrundid hõivavad nii suure ala, et see ületab pindalalt praeguse asula. Sellel kaardil on kiriku kinnisvaraarendus üks vaevumärgatav pisike kolmnurk.

Vallavanem ei pea Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikut väga eriliseks arendajaks. Küll aga on kirikul asula umber üsna mitu head maatükki. Kokku 14 hektarit viiel krundil. Asuvad otse Kohila väravas, olles n-ö alevi visiitkaardiks.

"Koguduse rahaline seis pole vist kunagi väga kiita olnud," nendib vallavanem. "Oleme neil aidanud kruntidelt niita, et Kohilasse sissesõit ikka hea välja näeks."

Kirikuküla detailplaneering kehtestati 2004. aastal. "Ehituslube pole meilt veel võetud," ütleb vallavanem ja lisab, et enne soovitati arendajal siiski võtta load kommunikatsioonide ja teede ehituseks ning alles siis majade jaoks.

Mis võiks olla ühele vagale perele parem kui vaikne krunt klassikalise viilkatusega majakesega rohelise Kohila aleviku servas, kus kõik käe-jala juures: kirik üle tee, kool üle jõe, ja mis seal salata, ka kõrts ainult viie minuti tee kaugusel. Tööd saab ka - sinnasamasse, teisele poole metsatukka panevad oma angaare püsti Tallinnast ära kolinud tööstused, näiteks Vineeri- ja Mööblikombinaat. Pühakoda aga saab endale pereelamud naabriteks ja uue värskema ilme - kiriku majandusüksus konverteerib võsase maatüki kroonideks, mis lähevad renoveerimisse.

Kiriku majandusüksus

Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku metropoliit Stefanus seadis üheks oma eesmärgiks kirikule tugeva majanduskeskkonna loomise, mis toetaks kirikut tema eesmärkide elluviimisel. Ainult annetustele loota enam ei saa.

OÜ EAÕK Varahaldus asutati EAÕK kirikuvalitsuse otsusega 23. juulil 2004, ettevõtte eesmärk on EAÕK varadest ülevaate loomine ja varadele maksimaalse tootluse tagamine. Selle eesmärgi saavutamiseks korraldab ettevõte vara haldamist, kinnisvaraarendust ja investeerimistegevust.

Kui suur tootlus peab olema, pole ette antud. Möödunud aastal teenis ettevõte näiteks ligi
660 000 krooni, mis jäeti välja võtmata. Emaettevõte on andnud EAÕK Varahaldusele 14 miljonit krooni 13% intressiga laenu. Praeguste madala protsendiga laenude ajastul on see ebatavaliselt kõrge intress.

OÜ EAÕK Varahalduse aktiivne kinnisvaraarendusprojekt töötab praegu Kohilas Kirikukülas (18 krunti), kavas on alustada arendust kiriku maadel Sakus ja Tahkurannas.