Kohtu alla läheb Eesti kaudu afgaani põgenikke smugeldanud jõuk
21.novembril pidasid piirivalveametnikud Pärnumaal kinni mikrobussi, mida juhtis Läti kodanik. Bussis istusid viis afgaani – sealhulgas isa koos kahe tütrega. Nädalapäevad varem oli selle mehe naine koos poegadega palunud Soomest varjupaika. Nüüd ootavad naine ja pojad Soomes, mees ja tütred aga Harku väljasaatmiskeskuses, mida head elul neile varuks on.
Mullu tabati Eestis üle paarikümne Kesk-Aasiast pärit põgeniku, paljud jõudsid ka Eesti kaudu Soome. Neid Eestisse, aga ka Eestist edasi vahendanud isikud ootavad kohtu alla andmist.
Riigiprokurör Lavly Lepa juhtimisel käivad toimingud mahukas kriminaalasjas, mille eesmärk on teada saada, kuidas sattusid Kesk-Aasiast pärit inimesed Schengeni viisaruumi.
Lepp: “Sügisel laekus Soomest signaal: on suurenenud Eestist tulevate illegaalsete immigrantide arv. Selleks ajaks oli Eestis kinni peetud juba mitmeid Kesk-Aasiast pärit inimesi ja nende saatjaid, peamiselt Läti kodanikke. Piirivalveametnikud juhtisid tähelepanu tegevuse organiseeritusele ja palusid Riigiprokuratuuril menetlus üle võtta.”
Ühe kuu vältel – septembrist oktoobrini – tabasid piirivalveametnikud Riia-Tallinn liinibussides üle kümne Afganistanist ja Palestiinast pärit inimese, kelle dokumendid olid võltsimistunnustega või puudusid need sootuks.
Indrek Jõgi, Politsei- ja Piirivalveameti välispiiri teabebüroo juht, ütleb, et piiririkkujad on äärmiselt dünaamilised: “Kui liinibussides Eestisse sisenemine muutus neile riskantseks, leiti kohe uus moodus.”
Tulin vaid oinast ostma ja afgaanid hõivasid mu auto!
Järgmisel nädalal algab Soomes kohtuprotsess Eesti ja Läti kodanike üle, keda süüdistatakse ebaseaduslike piiriületamiste korraldamises. Kohtualuseid ühendab rahvus – nad kõik on romid ehk mustlased. Soome võimud keeldusid sel nädalal kohtuasja detaile avaldamast.
Aga juba mullu suvel tabas Eesti piirivalve esimesed kaks kuritegelikku gruppi, kes olid spetsialiseerunud illegaalidele. 2. juunil tabati Võrumaal Meremäe vallas Koidula piiripunkti lähistel aseri rahvusest Khayam Khalilov ja Malik Jusufov, kelle Mercedeses oli viis Afganistanist pärit inimest.
Ülle Väina, Politsei- ja Piirivalveameti piirivalveosakonna ebaseadusliku sisserände tõkestamise talituse juht: “Kogu tegevus toimus meie kaamerate vaateväljas. Inimesed tulid jalgsi üle piiri ja istusid autosse, mis neid ootas. Autojuht ütles aga ülekuulamisel, et tema oli tulnud Kagu-Eestisse oinast ostma. Peatas korraks auto ja ootamatult oli autos viis afgaani. Ta püüdis ka kohtunikku oinajuttu uskuma panna, vaatamata sellele, et kuritegu leidis aset öösel kell 4.”
Tartu maakohus mõistis Khalilovile ja Jusufovile lühiajalised vangistused. Piirivalve poolt teostatud eeluurimise tulemusena tuvastati, et Khalilov toimetas koos ühe naisega mais Eestisse 14 afgaani ja koos Malik Jusufoviga veel 5 afgaani.
29. juuli varahommikul tabati Meremäe vallas Vinski külas Aleksandr Kurnossov ja Etibar Kulijev, kes kella poole viie paiku aitasid üle Vene-Eesti piiri seitse Afganistani kodanikku.
20 000 potentsiaalset põgenikku ootab piiri taga
Välismaalasi üle riigipiiri toimetavad tegelased teenivad keskmiselt 500 krooni inimese pealt. Naeruväärne tulu, mis moodustab vaid murdosa sellest, mis Afganistanist põgenemine kokku maksma läheb. “Kuni 15 000 dollarit inimese kohta, räägivad need isikud. Kõik, mis neil on, müüakse maha ja asutakse teele. Läbi Venemaa jõutakse Balti riikide piiridele, kust alates kaob neil igasugune taju, kas ja millise riigi piire ületatakse,” selgitavad Indrek Jõgi ja Ülle Väina kinnipeetutelt saadud info põhjal. “Nad on kuulnud, et Soome on turvaline riik. Nad ütlevad, et kodumaal ei ole neil enam midagi ega kedagi – kõik on tapetud – nii see otsus sünnib.”
Piirivalveametnikud ootasid Kesk-Aasiast pärit piiririkkujate laviini juba mitu aastat. Kui 2008. aastal tabas Läti piirivalve mitu illegaalide ületoimetamisega seotud gruppi, oli selge, et 2009 on “meie aasta”. Kuigi mullu tabati palju ebaseaduslikke piiriületajaid, ei usu Indrek Jõgi, et Eesti kaudu “tõotatud maale” pääsemise tung tänavu väheneb. “Surve ja vajadus Skandinaaviamaadesse jõudmiseks jäävad, küsimus on moodustes, kuidas sinna pääseda. Kui Eesti “lukku” panna, saab ka otse Lätist laevaga Stockholmi ja vastupidi – mida tõhusamalt töötavad Läti kolleegid, seda rohkem üritatakse ebaseaduslikult siseneda Schengeni alale Eesti kaudu.
Vene kolleegide hinnangul on piiri lähedases regioonis 20 000 potentsiaalset illegaalset immigranti, kes ootavad oma võimalust. Soome, Eesti, Läti ja Leedu koostöös peame otsima ja likvideerima kõik “augud”, mis piiririkkumise võimalikuks teevad.”
