Kohtunik lapsendada soovinud lesbipaarile: peab küsima lapse arvamust

Tartu maakohtu kohtunik leidis, et omal alal hinnatud ning edukas naisspetsialist ei sobi lapsevanemaks ega tohi oma elukaaslase last lapsendada, sest ei ole teada, kas laps ikka tahab teda oma teiseks emaks. See on juba teine juhtum, kui sama kohtunik ei anna koosellunud lesbipaarile luba lapsendamiseks.

Kohtupaberitel seisab paremas nurgas tempel „konfidentsiaalne“. Seda lugu puudutavad kohtumäärused ei lähe Eesti kohtulahendite avalikku andmebaasi, sest – nagu ütleb Inimõiguste Keskuse ekspert Kelly Grossthal – „enam isiklikumat küsimust pole“.

Oma isikliku küsimusega pöördusid tänavu septembris Inimõiguste Keskuse poole lesbipaar Kai ja Anu (nimed muudetud). Nad tundsid end nõutu ja alandatuna, sest Tartu maakohus jättis ­rahuldamata Kai sooviavalduse lapsendada oma elukaaslase Anu laps, keda nad on sünnist saadik koos kasvatanud.

„Nad olid väga õnnetud, hästi emotsionaalsed, nad ei teadnud, kuidas edasi minna, kas seda otsust saab edasi kaevata ja mis üldse saab,“ räägib Grossthal.

Kui Grossthal tutvus kohtumäärusega, tundus see lugu talle tuttav. Aasta tagasi oli sama murega pöördunud Inimõiguste Keskusesse üks teine lesbipaar. Ka siis ei lubanud Tartu maakohus neil peresisest lapsendamist, kuigi naised olid sõlminud kooselulepingu ning kasvatanud last tema sünnist saati koos.