Kortermajad korda!

Eesti riik on müünud saastekvoote ligi 290 miljoni euro eest ja saadud raha tuleb suunata peale munitsipaalhoonete korrastamise ka kortermajade soojustamise programmi. Erki Loigom (AS Toode) teeb ülevaate uutest võimalustest.

Rahakogus avaldab muljet. Karm on vaid see, et selleks tuleb projektid ellu viia 2012. a lõpuks. Kahjuks ei jätku Eestis selleks tõenäoliselt tööjõudu. Kortermajade renoveerimist lubab kiirendada materjal – mõistlik on valida teras. Vaatleme, milliseid lahendusi tootjatel-­paigaldajatel pakkuda on.

Katus on maja kiiver

Kortermaja jaoks on teraskatus parim lahendus – kvaliteetne ja taskukohane, ei nõua kapitaalseid ümberehitustöid ja kestab aastakümneid.

Terasplekilahendus enamasti kande­konstruktsiooni ümberehitust ei taha. Küll aga tuleks kontrollida puitkonstruktsioonide kinnitusi müüridel, mis kipuvad olema nõuka-aja hoonete nõrgimad sõlmed. 99 protsendil juhtudest on tuules ja tormis lendu läinud katused lennanud ära koos toolvärgiga, olenemata sellest, milline katusekattematerjal on sellele paigaldatud.

Olukorra hindamiseks tasub tellida ekspertiis. Seda peaksid hakkama nõudma nii finantseerija, pangad kui ka kindlustus, samuti nagu nõutakse ühistutelt muid garantiisid – näiteks ehitusjärelevalve palkamist.

Teraskatuse paigaldus – see on vana katusekatte eemaldus, utiliseerimine, uue aluskattekile ja roovituse paigaldus ja plekitööd. Enamik tootjaid-­paigaldajaid pakuvad ka katuse või katuslae soojustamist, tuulekastide uuendamist, vihmaveesüsteemide vahetust jpm.

Vihmaveesüsteemid

Vihmaveesüsteeme on ümaraid ja kandilisi. Valik sõltub ainuüksi maitsest, kuid välimusest tähtsam on materjal, enamasti on selleks 0,5–0,6 mm tsingitud terasplekk. Õhukesest plekist renn võib lumekoormuse all välja venida. Kui aga rennikinnitid paigaldada juhendi järgi, ei tohiks seda siiski juhtuda. Torude puhul pleki paksus nii oluline ei ole. Ühiskondlike hoonete ja kortermajade vandaali­kindluse tagamiseks saab esimese korruse ulatuses paigaldada vihmaveetorule 2 mm terasest turvatorud.

Vihmaveesüsteemi materjal peab olema korrosiooni eest kaitstud nii renni seest kui ka väljast. Sisemise pinna kaitse on isegi tähtsam, sest peamine vee „rünnak” toimub ju ikka rennide-torude sees. Mõni tootja pakub ka tellimustööd – renne täpselt vajalikus pikkuses. Siis pole tarvis neid jätkata, sest iga jätkukoht on potentsiaalne leke.

Vihmaveesüsteeme on nii värv- ja kui ka PVC-kattega, veerandsaja värvi­tooni hulgast leiate sobiva igasugusele katusele, katku seda siis eterniit, kivi, laast või miski muu. Rääkimata teraskatustest.

Finantseerimisest KredExi abil

KredExi uudse renoveerimislaenu eesmärk on toetada korterelamute renoveerimist ning tõsta energiatõhusust kuni 2000 m² suurustes hoonetes vähemalt 20 protsenti ja üle 2000 m² suurustes korterelamutes vähemalt 30 protsenti. Korterelamuks loetakse vähemalt kolme korteriga elamut.

Tavapärasel pangalaenul on korter­elamu jaoks liiga lühike tagasimakseperiood ning kõrge intress. Kasutades Euroopa Liidu struktuurifondide vahendeid ning võttes Euroopa Nõukogu Arengupangast lisalaenu, võimaldab KredEx anda pankadel korterelamutele soodsamat ning pikema, kuni 20aastase tagasimakseajaga laenu. Nii toetatakse enne 1993. aastat ehitatud korterelamute põhikonstruktsioonide (kande- ja piirdetarindite) rekonstrueerimist ning kütte- ja ventilatsioonisüsteemide rekonstrueeri­mistöid. Ühtlasi motiveeritakse ühistuid taastuvenergiaseadmeid paigaldama. Laenu saamise eelduseks on energia­auditi tegemine. Mis see on?

Energiaaudit

Energiaaudit on konkreetse hoone soojusenergiakulutuste hindamine. Energiaauditi koostab energia­audiitor. Ta kasutab selleks hoone tehnilisi andmeid (ehitusprojekti jne), koha­pealseid vaatlusi ja mõõdistusi, elanike küsitlusi, energia tegeliku kulu andmeid. Andmete põhjal tehtud arvutustes pakub ta välja meetmed energia­kulutuste vähendamiseks.

Energiaaudit on sisuliselt hoone soojustehniline bilanss, kus elementide kaupa vaadatakse energiavajadust küttele, ventilatsioonile ja tarbevee soojendamisele. Hoone soojuskaod arvutatakse eraldi seintele, lagedele, põrandatele, ustele, akendele. Arvutustulemusi võrreldakse soojus­mõõtjate abil mõõdetud soojushulkadega ja analüüsi põhjal tehakse järeldused. Ka energiaauditit toetab Kred­Ex. Täpsemaid tingimusi loe: www.toode.ee/kredex.

Kogenud spetsialistid oskavad ühistutele nõu anda materjali kohta, tunnevad paigaldustööd ja -nüansse, aitavad leida projekteerija ning on abiks energiaauditi teostamisel ning asjaajamisel KredExi ja pankadega.