.

„Omavalitsuse äriühingute-sihtasutuste nõukogudesse nimetamise kriteerium peab olema eelkõige inimese kompetentsus, mitte poliitiline kuuluvus,” selgitab Reformierakonna peasekretär Martin Kukk, mille alusel kohalike omavalitsuste võimuesindajad asutuste juhte määravad.

Hoolimata tema väitest käituvad parteid eesotsas Reformierakonnaga sellele risti vastupidi: vaadates eri omavalitsuste asutuste nõukogude koosseisusid, tuleb ilmsiks reaalne olukord, kus ühingu etteotsa pääsemisel omab parteipilet pädevusest suuremat rolli.

Stabiilse võimuga Tartu

Hea näide sellest on Tartu, mis on ilmselt üks stabiilsema võimuga linn Eestis: Reformierakonna edukäiku pole Taaralinnas suutnud juba aastaid mitte keegi segada. Vähe sellest, et linnavalitsuse ja -volikogu jämedam ots kuulub oravaparteile, on nende juhtimisel täielikult ära politiseeritud ka linna asutuste nõukogude ladvik. Alates 1999. aasta kohalike omavalitsuste valimistest on Tartu äriühingute nõukogu liikmetest 98 protsenti kuulunud võimuparteide ridadesse.

Näiteks kord kuus kohtuva Tartu Veevärk AS-i seitsmest nõukogu liikmest neli kuulub Reformierakonda ja kolm nende koalitsioonipartnerisse IRL-i. Iga nõukogu liige teenib kuus 256 eurot. Nendega võrreldes saab OÜ Anne Saun nõukogu liige tunduvalt väiksemat töötasu: ligikaudu 45 eurot kuus, kuid hoolimata sellest on sauna nõukogu samuti täielikult politiseeritud.

Suvepealinn Pärnu erineb Tartust aga seetõttu, et seal on koalitsioonis olevad parteid eri valimiste järel muutunud. Seejuures vahetuvad koalitsiooni lagunemise järel ka sihtasutuste ja äriühingute nõukogude koosseis ja nõukogu liikmete võimuerakondadesse kuulumine on aasta aastalt kasvanud. Erakondliku kuuluvusega nõukogu liikmeid võib leida SA Pärnu Haigla, AS Pärnu Vesi, Pärnu Koolide SA jt asutuste eesotsast.

Erinev ei ole olukord ka väiksemates linnades. Võru linnavalitsuse otsus jaotada IRL-i ja Reformierakonna ridadesse kuuluvatele kultuurimaja Kannel nõukogu liikmetele 450-euroseid kuupalkasid jäi hiljuti silma eelkõige üllatavalt suure rahasumma poolest.

Reforierakonna peasekretär Kukk põhjendab nõukogudesse poliitiliste mõttekaaslaste nimetamist ettevõtte juhtimisega kaasneva vastutusega. „See on loomulik, et nõukogude töös osalevad inimesed, kes ka poliitiliselt vastutavad äriühingute ja sihtasutuste töötulemuste eest ning kes peavad jälgima, et nende asutuste töö vastab omavalitsuse elanike soovidele ja tahtele,” selgitab Kukk.

Temale sekundeerib ka IRL-i peasekretär Tiit Riisalo, kelle arvates sujub ettevõtte ja omavalitsusjuhtide koostöö paremini, kui inimestel on sarnane maailmavaade.

2011. aastal sisekaitseakadeemias kaitstud magistritöö „Kohaliku omavalitsuse äriühingu politiseerumine kui korruptsioonirisk” toob aga välja hoopis teistsuguse tausta. Teadustöö autor Toomas Plaado leiab, et see, et võimuparteid suunavad nõukogudesse endale lähedal seisvaid inimesi, suurendab tunduvalt korruptsiooniohtu, sest ametikohtade allutamine erakonna kontrollile võib suunata otsustamisprotsessi, mistõttu võimuerakond saab avalikke vahendeid enda huvides kasutada.

Plaado intervjueeris magistritöös Tartu pikaajalist keskerakondlasest volikogu esimeest Aadu Musta ja tänaseks poliitikast taandunud Pärnu endist meeri Ahti Kõod, kes jõudis kuuluda nii Res Publica kui ka Reformierakonna ridadesse. Kõo rääkis nõukogu liikmete ametissemääramisest seda, et juba koalitsiooniläbirääkimistel jagatakse erakondade vahel äriühingute nõukogude ja juhatuste kohad ära. Pärast seda otsustab iga erakond ise, kes kohad täidab.

Plaado kirjutab oma teadustöös, et „Politiseerimine on tasustamisvahend, millega tagatakse erakonna nimel tegutsevate isikute äraelamine.” „Nõukogudesse määramine on seotud tublide ergutamise või rahulolematute maharahustamisega,” kinnitab ka Kõo ja annab mõista, et tegelikult kahjustab nõukogu liikmete poliitilise kuuluvuse järgi määramine vastavalt äriühingut, kuna isikutel ei ole vastavat pädevust.

Heaks näiteks on siin Keila, mille sihtasutuste ja ettevõtete nõukogudest leiab aktiivse noorpoliitiku Erki Felsi, kes kuulub nii Keila Hariduse SA, Keila Lehe kui ka Keila tervisekeskuse nõukogudesse. Seejuures pole 23-aastasel noormehel enda CV-s peale tubli Reformierakonna noorparteilase karjääri ette näidata muud kui geograafia asendusõpetaja töö Keila gümnaasiumis. Tõsi – Keila linnapea Enno Felsi poeg ei teeni kolmes nõukogus olles sentigi, kuna nende nõukogude töö pole tasustatav.

Kahju avalikule huvile

Aadu Must tõdes samas, et kui äriühingu nõukogudesse liikmete määramisel arvestatakse ka vajaliku pädevuse olemasolu, satub nõukogudesse ikkagi isikuid, kes ei saa just pädevuse puuduse tõttu tööga hakkama.

Lisaks erakonnaliikmete rahalisele toetamisele võib politiseeritud nõukogu tähendada ka linnaasutuste juhtimist erakonna huvides. „Politiseerumine tagab äriühingute juhtorganites erakonnale lojaalsete isikute olemasolu, kelle tegevus on vajadusel suunatav erakonna huvides, mis võib ajendada juhtorganite liikmeid käituma erahuvides, vastuolus avalike huvidega,” leiab Plaado magistritöö kokkuvõttes. „Avalike huvide kahjustamine erahuvides ongi poliitilise korruptsiooni tekkimise eelduseks. Samas politiseerumist saab seostada ka vastupidiselt korruptsiooni tekkimisega, sest ühtne poliitiline kuuluvus võib vähendada äriühingute juhtorganite aruandekohustust volikogu ja valitsuse ees, mis tekitab võimaluse korruptiivselt käituda.”

Riigikogu õiguskomisjoni liige sotsiaaldemokraat Neeme Suur ei pea erakondade esindajate kuulumist nõukogudesse iseenesest taunitavaks, ent lisab kohe, et halvaks läheb asi siis, kui minetatakse poliitiline kultuur ja terve mõistus ning kaotatakse tasakaal, kus nõukogu sisaldaks ka sõltumatuid eksperte või opositsioonierakondade poliitikuid.

„Igal juhul on sellistel puhkudel tegemist korruptsiooniohuga ja jutt sellest, et head inimesed parasjagu ühest erakonnast leitigi, on tavaline pahatahtlik poliitiline häma,” leiab Suur. „Isegi kui erakondliku eelistuse alusel määratud kodanikud ei pruugigi midagi korruptiivset korda saata, siis igal juhul on tegemist erapooliku suhtumisega ja hea poliitilise kultuuriga siin tegemist pole. Kahjuks on meil näiteid võtta hulgi nii riigi kui ka omavalitsuste tasemel – olgu näiteks MISA, EAS-i, RMK ja teistegi riigi ettevõtete ja sihtasutuste nõukogude liikmete määramine kui ka omavalitsuste sihtasutuste komplekteerimine,” lisab ta.

Ent kuhu jäi siis Tallinn? Reformierakonna kontorist eri omavalitsuste kohta informatsiooni küsides rõhutati sealt korduvalt, et kindlasti peaks kirjutama ka pealinna sihtasutuste-äriühingute nõukogudest. Ja tõsi – ka seal on nõukogud politiseeritud ehk tegu on üldise tendentsiga kõikjal Eestis.



TEADUSTÖÖ

Politseinike viis järeldust

Toomas Plaado intervjueeris magistritöös ka kaheksat politseiametnikku, kes päevast päeva korruptsioonikuritegudega tegelevad. Nende intervjuude põhjal tegi ta viis järeldust.

1. Kohaliku omavalitsuse äriühingute nõukogude ja juhatuse moodustamine toimub volikogu koalitsiooni poliitilise kuuluvuse alusel.

2. Poliitilise kuuluvuse alusel juhtorganitesse isikute ametisse määramisel tagatakse nende kaudu koalitsiooni kontroll äriühingute tegevuse üle.

3. Kontrolli tagamine on seotud erakonna/valimisliidu huvide elluviimisega, mis on vastuolus või kahjustavad äriühingutele seatud avalikke huve.

4. Juhtorganitesse määramisel tagatakse isikute tasustamine, mis on ka motivaatoriks erakonna huvides käitumisel või tasustamisvahend erakonna kasuks tehtava töö eest.

5. Poliitilise kuuluvuse alusel juhtorganite moodustamine loob tingimused poliitilise korruptsiooni tekkimiseks.



KOMMENTAAR

Riigile hukatuslik olukord

Mall Hellam
Avatud Eesti Fondi juhataja

„Eestis näeme kahjuks liiga sageli, et inimestele tasutakse nende poliitiliste teenete ja parteilise truuduse eest kas avaliku sektori töökohtade või siis kohaga riigi või kohaliku omavalitsuse omanduses olevate või nende loodud eraõiguslike juriidiliste isikute nõukogudes ja juhatustes. Põhjus, miks poliitikud ei ole huvitatud seda probleemi selgemini reguleerima, peitub ilmselt selles, et valitsevad erakonnad peaksid sel puhul ära andma olulise osa oma võimust ning nii kaob võimalus lojaalseid parteisõdureid motiveerida, samuti kaob parteiline kontroll riigi ressursside üle ning võimalus kallutada otsuseid erakonnale soodsas suunas. 

See ei tähenda, nagu oleks poliitilistel alustel valitud isikud oma töös alati ebapädevad. Paljudel juhtudel on nad vajaliku ettevalmistusega. Kuid pikas perspektiivis kujuneb selline käsi-peseb-kätt ning ebaselge ja läbipaistmatu süsteem riigi arengule pidurdavaks, kui mitte hukatuslikuks. Erialase asjatundlikkuse, sõltumatuse ja neutraalsuse puudumine ning otsuste tegemine üksnes poliitilisel tasandil takistab ilmselgelt riigi arengut, selle avatust ja meile nii olulist uuendusmeelsust. Samuti suurendab erialase kompetentsi asendamine teenetel ja parteilisel kuuluvusel põhineva kriteeriumiga korruptsiooniohtu ning avalike vahendite mitte ainult ebaotstarbekat, aga ka väärkasutamist.

Lahendusena tuleks eelkõige teha selge vahe avaliku sektori poliitiliste ja mittepoliitiliste nii ameti- kui esinduskohtade vahel. Nii töötajate kui esindajate valimise ja nimetamise protseduurid, mille eesmärk on saada avalikku sektorisse või seda esindama asjatundlikud, pädevad ja sõltumatud inimesed, peavad olema läbipaistvad ja avalikkusele teada ning vältima huvide konflikti. Otsustusprotsesside avatuks muutmine ja võimude lahususe põhimõtte kasutamine tagab ka avalikkuse parema kontrolli.”