Kristin Liias "'MiMi moekeiser 2008"'

Lemmikdisainer: Alexander McQueen;Lemmikvärv: must, punane, roheline, tumesinine;Parim aeg töötamiseks: pärast lõunat ja öösel;Lemmikkangas: mitteveniv kangas;Lemmikketsid: Converse’id loomulikult

Kristinil on seljas ruuduline voldikestega miniseelik ja jalas ketsid. Just sellises outfit’is patseerib ta muretult mööda stuudiot ringi, nöörib poistele enda valmistatud riideid selga ning teeb vahepeal paar tantsuliigust. Ju siis vajab David Bowie lugu taustaks tantsutüdrukut. Või on Kristin enda lihtsalt ära unustanud. Ilmselt on tõene see viimane variant, sest tundub, et igal pool tunneb tüdruk end vabalt. Ta on Supernooval esitletud kollektsiooniga MiMi moeseeria pildistamise jaoks Saaremaalt just Tallinnasse jõudnud. Selle kollektsiooni eest kuulutaski MiMi Kristini 2008. aasta moekeisriks.

Kuidas sa hakkasid moega tegelema?

Hmm, ei teagi kuidas. Põhikoolis sain käsitöötunnis pisiku sisse. Kogu aeg meeldis igasuguseid asju kududa ja õmmelda. Mäletan isegi, et väikesena joonistasin moekavandeid, aga neid enam alles ei ole. Mida vanemaks sain, seda kindlamaks muutus mõte, et tahaks kunagi sellise asjaga seotud olla.

Kui palju riideid oled siiani teinud?

Neid ikka on: pluusid, seelikud, jakid. Ühed püksid on mul valmimas. Kunagi viskasin need nurka, sest läksid kogu aeg metsa. Aga mingi aja pärast hakkan neid uuesti tegema. Mul on teisigi selliseid asju. Kui aega on, teen hästi korralikult, et saaks riideid ka kanda. Tean inimesi, kes teevad rõiva valmis, kuid kandma seda ei hakka. Ma ei näe sellisel asjal mõtet. Viimati tegin endale hästi ilusa seeliku ja pluusi, sest olin onu pulmas lilleneiu.

Mis paneb moega tegelema?

Rahulolutunne, mida on raske sõnadesse panna. Nii mõnus on midagi endale või kellelegi teisele meisterdada. Kollektsiooni tehes sain aru, et tahan seda veel ja veel teha. See oli super kogemus. Ei oleks arvanud, et kohe esimesel aastal pääsen Supernoovale võistlema. Tahaks kogemusi juurde saada.

Kas plaanidki tuleviku moega siduda?

Ikka plaanin. See on naljakas, sest ma ei käi kunstikooliski. Olen seda kogu aeg edasi lükanud, aga nüüd peab kindlalt minema. Siis on võimalik ka ülikooli sisse saada.

Millised asjad inspireerivad?

Eks ikka kõik asjad. Mind ei suuda inspireerida ainult üks kindel asi. Vahest juhtun midagi näiteks turu peal nägema ja mõtted hakkavad lendama. Mõni aeg tagasi tuli vend mu tuppa, kiiver peas. Naersin ta üle, kuid samal ajal hakkas kohe mõte jooksma.

Kui saaksid teha ükskõik millise kollektsiooni, siis missuguse teeksid?

Oh see oleks mõnus! Arvan, et tahaksin jätkata tenniste kollektsiooni, mis mõeldud ainult meestele. Teeksin kindlasti veel rajuma. Mmm… mõtted juba tiirlevad.

Kus sa moeasjadega tegeled?

Elan Kuressaares, mis on nii mõnus linn, hästi armas ja väike. See on hea, et meri on igal pool. Ei kujuta ette, kui peaksin kusagil sise­maal elama ja mingi järvega leppima.

Ja kus sa tarkusi omandad?

Käin Kuressaare gümnaasiumis, Saaremaa suurimas koolis. Maja on hästi kena ja renoveeritud. Meil on ka talveaed, mis annab väga palju koolile juurde: purskkaev, taimed. Kevadel visati tundide ajal purskkaevu üks tüdruk sisse. See oli üsna naljakas. See on lahe, et kooli juures on kohe lennuväli: neljandalt korruselt on kõige vingem vaadata, kui lennukid mööda lendavad. Ükskord läks tund peaaegu untsu, sest suur sõjalennuk kogu aeg tiirutas pea kohal. Olen kuulnud, et meie maja on ainukese Eesti koolina kindlustatud ka lennuõnnetuste vastu. Ma ei tea, kas see ka tõsi on.

Supernoova kollektsioonist

Šõu saundt räkk: Marilyn Manson „Personal Jesus”

Komplektide arv: 5

Mille järgi meelde jäi: suur osa riideid oli valmistatud lammutatud ja seejärel omavahel kokku õmmeldud ketsidest

Mäletan, et eelmisel suvel ei saanud ma ühel ööl magada. Siis hakkasin mõtlema, et peaksin uued ketsid ostma. Natuke kulukas on iga kuu tagant ketse osta. Kuidagi tuli mõte hakata käidud ketse koguma, neid hiljem lahti lammutama ja siis jälle kokku õmblema. Kui pärast tööd koju jõudsin, kirjutasin mõtted üles, et need ära ei ununeks. Kohe ma joonistama ei asunud, sest tahtsin täpselt kõik läbi analüüsida.

Siis hakkas ketside kogumine pihta. Väga suur osa oli minu ketse. Palju sai ka kooli pealt kokku kogutud, mingi osa ostetud. Õnneks tegi poeomanik mulle odavama hinna. Aitäh talle loomulikult! Uusi ketse oli muide tunduvalt raskem lammutada. Käed olid ikka väga katki. Tänan ka neid inimesi, kes ketse niisama „annetasid”.

Tahtsin ka kudumeid sisse tuua ja pitsmustreid teha. Kuidagi tulid ka nööbid. Neid tahtsin panna aksessuaaride peale. Nööbid leidsin ühest kaltsukast. Ei arvanud üldse, et sealt leida võib, ja veel väga odavalt. Nüüd tean, kust teinekord nööpe osta.

Idee sobis kõige enam poistekollektsiooniga. Rääkisin mitmele inimesele, et mul on vaja Supernoova jaoks komplekte juurde teha, ning kohe hakati soovitama, et tee tüdrukutele. Ütlesin kohe – ei, aitäh!

Modellidest

Suur probleem oli saada etenduse jaoks modelle. Kõigi hulgast, kelle esialgu valisin, jäi järele lõpuks vaid üks. Sel ajal käis intensiivne helistamine. Etenduseni oli nädal aega ning siis hakkasid asjad lahenema. Riiete ja lavaproovis sai poistega nii palju nalja: olime sõbranna Karitaga õnnelikud, et sellised modellid saime. Nad on nii sõbralikud ja lahedad.

Enne etendust

Tulin enne show’d Tallinna poolikute kudumitega. Kudusin iga päev hommikust ööni välja. Päris läbi võttis. Sel raskel ajal oli sõbranna Karita väga suureks toeks. Igatsen seda aega, kui kollektsiooni tegin, isegi seda närvitsemist, seda show-päeva, seda sagimist. Kõike!

Piltidel on 2008. aasta MiMi moekeisri Kristin Liiase kollektsioon. Kristin võitis MiMi auhinna Supernoova moekonkursil.