Kuhu lähed, autoralli?

Kõrgtehnoloogilised ralliautod kaovad lähiajal ilmselt maailmaareenilt. Väga proosalisel põhjusel – keegi ei jõua nende jooksutamist enam kinni maksta.

Mullu hilissügisel teatas FIA, et 2010. aastal kehtestatakse WRC-sarjas uued tehnilised tingimused ja praegused WRC-autod enam osaleda ei saa. Iseenesest polnud see uudis. Suisa vastupidi – otsust oli kaua oodatud. Ent aasta on väga lühike aeg, kui jutt käib uue ralliauto loomisest ja võistluskõlbulikuks viimistlemisest.

Praeguse WRCga ei seo uut klassi miski peale nimetuse. Ilmselt oli see ka üks põhjustest, miks Subaru tehasetiim pillid kotti pani. Impreza WRC on tulevikus kasutu ning uut masinat aastaga konstrueerida ei jõua. Pealegi puudub Subaru mudelivalikus sobivate gabariitidega masin (Impreza on liiga suur). Ilmselt jäävad vähemalt esialgu kõrvale ka ralli-MMi ülejäänud tugitalad Citroën ja Ford.

“Uue WRC” aluseks pidid saama võistlusklasside N4 ja S2000 masinad. Kuna tegu on põhimõtteliselt väga erinevate autodega, kujunes põhiprobleemiks nende võrdsuse tagamine. Mõistlikku kompromissi ei õnnestunudki leida ja FIA tegi saalomonliku otsuse: “uue WRC” baasiks jääb ainult S2000. Tehniliste põhjuste kõrval vaadati ilmselt ka kandepinda: N4-masinaid teevad ainult Mitsubishi ja Subaru, tõsiseltvõetavaid S2000-autosid on olemas vähemalt pool tosinat marki.

Kiirus pole peamine

WRC kõrval toimub tänavu juba kolmandat korda ka kontinentidevaheline rallisari IRC. 12etapilises sarjas tohib võistelda S2000- ja N4-autodel (lubatud on ka kaherattaveoga masinad, ehkki need üldarvestuses paremate hulka ei pääse). Samad masinad võistlevad koos ka seeriaautode MMil (PWRC), ent väga erinevate tulemustega. IRCs jõuavad N-rühma masinad harva esimeste hulka, PWRCs on seis täpselt vastupidine.

IRC põhiline võlu seisneb laias favoriitide ringis. Kuna S2000 auto on suhteliselt odav (mitte absoluut­arvudes, vaid WRCga võrreldes), on neid ka palju liikvel. Näiteks tänavusel avaetapil Monte Carlos tuli kolme eri tüüpi autol (Peugeot, Fiat Abarth ja Škoda) starti 12 rallipaari, kes võisid reaalselt hellitada lootust üldesikohale.

S2000 masinate häda pidavat olema nadi kiirus WRC-autodega võrreldes. Siit ka viiekordse maailmameistri Sébastien Loebi väljaütlemised teemal “kui S2000 tuleb, siis mina loobun”. See on iga võidusõitja loomulik reaktsioon – keegi ei taha ju endisest aeglasemalt sõita. Publikut ei pruugi see aga üldse segada. Kelle asi, et kilomeetri läbimiseks kulub kolm sekundit rohkem? Peaasi, et võistlus on tasavägine, autod liiguvad külg ees ja teevad kõva lärmi. Muide, kaheliitriste kõrgetel pööretel huilgamine on kõrvale märksa meeldivam kui “paugutajatega” turbomootorite plärtsumine ja potsumine.

Pealegi ei tea keegi, mida suudaksid maailma parimad rallipiloodid S2000 roolis. Nende masinate potentsiaalist aga andis märku Iirimaa ralli. Niall McShea juhitud Proton Satria Neo näitas avakatsel kolmandat aega.

Monte Carlo näitas teed

Mis aga puudutab võistlust ennast, siis andis IRC tänavuse “Montega” WRC korraldajatele ninanipsu. Või mis ninanipsu – pigem oli see jõuline paremsirge otse keset sihverplaati. WRC üritab laiendada geograafiat ja võttis kasutusele rotatsioonisüsteemi. Nii jäid selle aasta kalendrist välja klassikalised Monte Carlo, Rootsi ja Korsika ralli. Monte korraldajad aga lõid kiiresti käed IRCga ning tulemust meenutatakse ilmselt ka aastate pärast.

Esiteks võisid rallikorraldajad pikalt saata WRC piirangud ning võistlejad said seetõttu läbida trad itsioonilisi Monte katseid. Üle hulga aja oli kavas vana hea “pikkade nugade öö” kiiruskatsetega üle Turini mäekuru – mõistagi pimedas ja suisa kaks korda. Kaasa mängisid isegi taevased jõud, kattes Alpide rannikuäärsed ahelikud paksu lumevaibaga ja hoides nullilähedast temperatuuri.

Kuna tulemuseks oli ülipõnev võistlus, võib uuendust (tegelikult tagasipöördumist vana juurde) lugeda igati õigustatuks. Vägevaima põntsu WRC-le aga pani hoopiski teleülekanne. Pärast 2009.

aasta Monte Carlo rallit võib kindlalt väita, et autoralli on ideaalne teleala. Kaht viimast kiiruskatset näidati otse-eetris ja kes viitsis öösel oma teleka Eurospordi peale klõpsata, ei pidanud kahetsema.

Ülekanne polnud kaugeltki veatu, ent WRC pole vaatamata aastatepikkusele lubamisele midagi ligilähedastki suutnud teha. Eurosport aga lubab kahe aasta pärast kõiki IRC-rallisid otse näidata.

Laiemalt vaadates tõi see üks võistlus välja kogu WRC häda ja viletsuse. Võib isegi küsida: milleks veel WRC, kui IRC juba olemas? FIA ralliasjameestel peaks nüüd mõtlemisainet jaguma. Loodatavasti aitab tekkinud konkurents tõsta taset ja kasvatada publikuhuvi. Ralli on ju põnev spordiala.

Kuidas teha WRCd?

S2000 tehnilised tingimused nõuavad kaheliitrist vabalt hingavat mootorit. Nelikveoga jõuülekanne tuleb valida FIA homologeeritud toodete hulgast. Kuna rangete piirangute tõttu arendavad kõik mootorid enam-vähem 270 hobujõudu, on ka autod võrdvõimelised.

Plaanide kohaselt poogitakse WRC tarvis mootorile külge turbokompressor (annab kuni 100 lisahobujõudu) ja auto kerele hulk aerodünaamilisi elemente. Selline lahendus ei tohiks olla eriti kallis, pealegi tohib WRC-autosid kasutada ainult MM-rallidel.

Paraku pole FIA seniajani suutnud sõnastada täpseid reegleid. Üles kerkivad ka tehnilised probleemid. Kui turbo külge- ja mahakruvimine õnnestubki nii lihtsaks teha, nagu FIA asjamehed seda ette kujutavad, siis mis juhtub auto ülejäänud sõlmedega? Mootori võimsuse kasvades ei pruugi jõuülekanne ja pidurid enam oma tööga hakkama saada.

Nii võibki vabalt juhtuda, et 2010. aasta MM sõidetakse hoopis S2000-autodel. FIA president Max Mosley on isiklikult asunud seda seisukohta läbi suruma. Lõplik otsus peaks langema märtsikuu jooksul.