Te olete Eestis olnud juba seitse aastat. Tehast ehitati kaks aastat, mis te enne seda siin tegite?

Sellise suure projekti ehitamine ei käi nii, et jalutad lihtsalt kohale ja lülitad nupust käima. Esmalt tuli leida õige koht, sõlmida lepingud Eesti Energia ja Eesti Gaasiga. Ma käisin esmakordselt siin 1996. aastal ja alustasin selle projekti planeerimist. Vaatasin ka Lätti ja Leetu, aga Eesti oli minu esimene valik, sest siin oli arenenum õigussüsteem ja ma tunnen ennast siin väga mugavalt.

Mida te Peterburis õppisite?

Õppisin Peterburi ülikoolis aasta otsa vene keelt. Mitte sellepärast, et mulle oleks vene keel ja kultuur või vene naised nii väga meeldinud, vaid otsisin pikaajalisi investeerimisvõimalusi siin maailma osas. Minu kraad pärineb siiski Ameerikast, lõpetasin California Berkeley ülikooli Los Angeleses juura erialal.

Miks te investeerimisvõimalusi otsides ikkagi just Eesti valisite?

Äriotsuseid ei tehta kokteilipidudel. Ma otsisin kohta, kuhu seda tehast ehitada, vajasin kohta, kus saaks galvaniseerimisliini rajada sadamasse. Seega me võtsime ühendust Eesti, Läti ja Leedu investeerimisagentuuridega. Me külastasime sadamaid Peterburis, Muugal, Ventspilsis ja Klaipedas ja käisime ka Soomes. Nii oli meil hea võrdlus ja me otsustasime, et parim koht on see, kus me praegu oleme – Eestis.

Seda maatükki Muuga sadamas ihkasid ka teised huvilised?

Seda peavad teised firmad ütlema. Kindlasti tahavad paljud firmad omada maad otse sadamas.

Kas need võisid olla samad firmad, kes ütlesid, et te esindate Eestis Venemaa metallitööstureid?

See pole absoluutselt tõsi. Me ei esinda ühegi Vene firma huve. Kui mõni Vene firma tahaks siia investeerida, siis nad lihtsalt teeksid seda. Neil pole mingit põhjust seda varjata. See on üsna kummaline süüdistus, sest kui Muuga sadamas ringi vaadata, siis pooled siinsed firmad on avalikult venelaste omad. Severstal näiteks räägib nüüd avalikult, et nad tahavad pool Eestimaad ära osta ja ka meie firma üle võtta. Neil poleks mingit põhjust seda öelda, kui nad juba oleksid meiega seotud. Severstalil on metallitööstus Riias ja nende investeeringud on praegu seal.

Viimaste kuude jooksul on teie tehasest kuulda vaid negatiivseid uudiseid – tootmine ei suju, arveid ei maksta õigeaegselt, keegi varastab metalli jne. Olete väitnud, et need on kellegi pahatahtlikud katsed meedia vahendusel Galvexit halba valgusesse seada. Miks peaks keegi selliseid asju teie mustamiseks välja mõtlema?

Ei saa öelda, et keegi üritab meile negatiivset tähelepanu tõmmata. Meil oligi siin aasta alguses probleem. Kuna politseijuurdlus on pooleli, ei saa ma seda kommenteerida. Mina üritan vaadata rohkem tulevikku ja mitte nii väga tagasi.

Teie partner Barry Bernsten soovis juba kevadel oma 45protsendilist osalust firmas müüa, kuid pole seda siiani teha saanud?

Tulenevalt meie aktsionäride lepingust on tal piiratud õigused oma osakuid käsutada, sest me pole avalik börsiettevõte. Ta ei ole kuidagi seotud firma igapäevase tegevusega, aga isiklikel põhjustel soovis oma osalust müüa. Igatahes on tal vaja minu nõusolekut, et enda osakuid müüa. Meil on praegu selleteemalised läbirääkimised pooleli.

Väidetavalt olete viimased nädalad pidanud aktiivselt läbirääkimisi pankadega. Miks?

Olen küll, sest meie tehas kasvab nii kiiresti, et me otsime võimalusi täiendavateks investeeringuteks. Nii tooraine kui ka valmistoodangu mõttes on meil arenguruumi. Näiteks toome sisse senisest paksemat lehtmetalli ja teeme selle ise õhemaks.

Galvex Estonia 2002. aasta kasum on muljetavaldav, 223 miljonit krooni. Tootmine pandi käima aga alles novembris. Kust selline kasuminumber tuli?

Ma ei tea, mida te vaatate, seega on raske öelda. Meie firma alustas äritegevusega tegelikult alles tänavuse aasta algusest. Ma pole raamatupidaja. Kui seal on mingi kasum kirjas, siis ilmselt on see „paberikasum“. Aga kuna me pole avalik ettevõte, siis üldiselt me ei kommenteeri oma finantstulemusi. Tegemist võib olla realiseerimata kasumi või kahjumiga. Ma ei taha vihjata, et me tegeleme millegi varjatuga. Tegemist on lihtsalt raamatupidamisdokumentidega.

Kust leiate endale töötajaid?

Eestis on nii väikse riigi kohta palju imeliselt tarku inimesi. Me otsime neid ja loodame, et nad tulevad ka ise meie juurde. See on nagu igal pool mujal: õigeid inimesi on päris raske leida.

Meil on seltskond juhte välismaalt, sest me ei suutnud leida Eestist inimesi, kel oleks metallifirma juhtimise kogemus. Meie juhatuse esimees Patrick Queen on šotlane. Tal on sarnase töö kogemusi varasemast ja ta on Eestis olnud juba kümme aastat. Tegevjuht Roy Houston on inglane, varem töötanud British Steelis. Finants- ja laojuht on Ameerikast. Kõik teised siin on kohalikud. Muidugi on meil ka teisi kontoreid, mis ei asu Eestis ja kus ilmselt ei tööta eestlased.

Ometi teil ju oli seltskond eestlastest juhte, miks siis nemad ei kõlvanud?

Meil on olnud kaks etappi – ehitamise ja töötamise faas. Mõnikord ei ole ehitusfaasi juhtinud inimesed töötamise faasis kõige õigemad. Meil olid ehitusjuhid ja nüüd meil on operatsioonijuhid. Meil olid tõesti eestlastest juhid, aga nende tööülesanded ei hõlmanud näiteks müüki. Nüüd on meil müügijuht Olesija Roos, aga ma ei kujuta ette, mida tema ehitusfaasis teinud oleks.

Inimesed on pannud meelevaldselt mitu asja kokku. Osad endised juhid olid meil tööl just selle esimese faasi täitmiseks ja me lahkusime sõpradena. Teised, kes lahkusid, on seotud praegu käimasoleva politseiuurimisega. Ma ei taha öelda, et nad on milleski süüdi.

Eelmine tegevjuht Toomas Tuul sai lahkumise puhul kopsaka hüvitise, ca 750 000 krooni.

Just. See ei tähenda ju, et inimene lahkus konfliktidega. Toomas Tuule juhtimisel ehitati fertiliseerimis- ja konteinerterminalid. Tootmise ülestöötajana oli ta asendamatu. Aga keegi ei eeldanudki, et tal oleks kogemusi metallifirma jooksva juhtimisega.

Teie juures töötas mõnda aega ka kriminaalse taustaga Janek Klais alias Martin Rand. Mis ta siin tegi ja miks ta lahkus?

Janek Klais tõesti töötas suvel meie juures umbes kuu aega logistikaosakonnas. Ta lahkus omal soovil kusagil septembri alguses.

Tehase avamisel imestasid paljud külastajad, et metallitehases töötab nii palju keni noori naisi. Üks töötaja selgitas, et naised on usaldusväärsemad. Kas endised meessoost juhid ei olnud siis usaldusväärsed?

(Naerab) Ma ei saaks küll öelda, et naised on rohkem või vähem usaldusväärsed. Ja sellel pole absoluutselt midagi pistmist endiste juhtidega. Asi ei ole selles, et meil oleks praegu siin nii palju naisi, vaid pigem selles, et meil ei olnud enne üldse naisi peale sekretäride. Meie noortel töötajatel on rohkem rahvusvahelisi kogemusi ja kaasaegsem suhtumine õppimisse. Vanemal põlvkonnal Eestis seda ehk ei ole. 

Milles seisneb teie firma väidetavalt ameerikalik tööstiil?

Ma ei tea, mis on ameerikalik tööstiil, aga ma võin öelda, mis on ameerikalik suhtumine üldisemalt. See on suhtumine "mina suudan!" – kui kellelgi on probleem, siis tuleb sellele leida lahendus. Eestis on nooremal põlvkonnal sama suhtumine ja sellepärast on siin ka nii palju tööstusi ja panku noorte juhtida. Ja sellepärast on Eesti suutnud nii kiiresti areneda.

Teie emafirma Galvex Trade on registreeritud Bermudal. Kas selleks, et mitte makse maksta?

Jah, see on registreeritud Bermudal, et mitte maksta makse USAs. Ühendriikide seaduste järgi peab USA firma maksma makse ka kõigi tütarettevõtete pealt, mis on registreeritud kusagil mujal. Meil on Bermudal väike kontor, kus töötab kaks inimest ja meil ei ole lähemal ajal kavas seda sealt tuua Eestisse või viia kusagile mujale.

Miks te ise ei tööta siis Bermudal, kus ilm on palju ilusam kui Eestis?

Mulle isiklikult meeldib Eestisse tulla. Mulle meeldib olla kusagil, kus on uus ja arenev turg ja palju noori aktiivseid inimesi.

Kas põhjus on ka eestlannas, kelle pärast väidetavalt Eestisse tulite?

Ma pole seda kunagi öelnud. Mul on küll New Yorgis eestlasest tüdruksõber, aga ma ei ela temaga koos. Ta töötab seal investeerimispangas. Kui ma esimest korda Eestisse tulin, ei olnud mul eestlasest tüdrukut.

Millega tegeles teie tehnoloogiafirma USAs?

Ma olin tõesti osanik Applied Phase Transition nimelises kõrgtehnoloogiafirmas Santa Monicas Californias. Firma tegeleb uuringutega pooljuhtide vallas. Ma olin seal väga aktiivne aastatel 1999-2000. Aga kuna ma pole teadlane, siis see asi hakkas mind varsti tüütama. Mul on osalus endiselt alles, kuid ma pole seal enam eriti hõivatud.

Saite osa Suurest Buumist?

Jah ja ei. Mu investeerimispankuritest sõbrad soovitasid viia firma börsile ja teenida sadu miljoneid dollareid. Selle asemel otsustasin ma tulla Eestisse ja pühenduda Galvexile.

Kui Eestis hakkavad asjad liiga igavaks minema, siis ma hakkan ka ilmselt midagi muud tegema.

Et kui Galvex hakkab korralikult tööle, panete püsti uue firma?

Näiteks. Mul on mõned ideed. Nagu ma ütlesin, on Eesti suurepärane koht uute firmade jaoks. Paljud inimesed ei saa ehk arugi, kui hea asukoht tal on – nii lähedal endisele Nõukogude Liidule, samas peagi Euroopa Liidus. Tootmise jaoks on siin suurepärased võimalused – olgu siis autode või millegi muu.

Te elate põhiliselt Eestis. Kas siin on nüüd teie kodu?

Ma tunnen ennast Eestis tunduvalt paremini kui väga paljudes teistes kohtades. Mul oli siin ka oma korter, aga ma panin sinna elama oma uued töötajad. Nüüd ma otsin uut korterit. Praegu ma peatun hotellis. See ei ole küll eriti tore, aga ma reisin nii palju, et ma olen sellega harjunud.

Seega teil pole ka lemmikloomi?

Mul on isegi raskusi oma New Yorgi kodu toalillede kastmisega. Mulle meeldib, kui mul on seal oma korter. Ma kolisin sinna alles kolm aastat tagasi. Tegelikult ma olen pärit  Los Angelesese lähedalt Californiast. Mulle meeldib vaheldus ja mitmekesisus. Ma arvan, et ma tahan hankida endale maja Californiasse, jätta alles oma korteri New Yorgis ja hankida uus koht Eestis. Et mul oleks korraga liiga palju kodusid ja oleks samas kodutu.

Päritolult olete hoopis juut?

Mu taust on väga kirju nagu enamikul ameeriklastest. Mu ema on pärit Iraanist, mu isa on ameeriklane ja mina olen juut. Ma pole küll usklik, aga see on minu kultuuriline identiteet. Maailmas ringi liikudes muutub see oluliseks. Näiteks Venemaal olles muutusin ma palju rohkem juudiks kui  Ameerikas, sest seal oli tunda tugevat juudivastasust. Kui keegi ütleks, et talle ei meeldi eestlased, siis iga eestlane tõuseks püsti ja ütleks, et ta on eestlane.

Fakte Galvex Estonia OÜ kohta:

Galvexi tootmishoonele pandi nurgakivi 2001. aasta suvel Tallinna külje all Muuga sadamas. Kokku läks tehase käivitamine maksma 3,75 miljardit Eesti krooni. Raha selleks hangiti välispankadest.

Esimene kuumtsingitud teraserull tuli liinilt möödunud aasta novembris, aasta lõpuks toodeti 25 000 tonni galvaniseeritud terast. Täisvõimsusel (500 000 tonni aastas) peaks tehas käivituma 2004. aasta jaanuarist.

Valdav osa terasest läheb müügiks peamiselt ehitustööstusesse Lääne- ja Ida-Euroopasse, Eestis müüakse kolm protsenti toodangust.

Tehas annab tööd 160 inimesele. Veebruaris lahkus firmast tegevjuht Toomas Tuul, veidi hiljem majandusdirektor Toomas Kullerkupp ja tootmisjuht Martin Mehilane. Täna juhib tehast šotlane Patrick Queen, juhtkonnas on veel kaks ameeriklast ja üks britt.