Aprillikuu päike särab lagipähe, rohi hakkab roheliseks minema. Seisan oma koduaias ja vaatan maa seest välja ulatuvat toruotsa, mille peale on kruvitud oranž plastmassist kaas. Teisel pool toru seisab sinises kombinesoonis mees ja naeratab laialt: „Valmis!“

Suurepärane – mu majal on lõpuks kaev.

Ma ei taha näida loll, aga midagi ei jää üle. Ma pean küsima. „Kuidas ma siit vee kätte saan?“

„Mis mõttes?“ ei saa kombinesoonis mees aru.

Ma selgitan, et ma tahaks kaevust vett võtta. Kastmiseks, näiteks. Ja sauna vee viimiseks. Ja kätepesuks.

„Aga te ei kirjutanud projekti, et tahate maakraani!“ on kombinesoonis tüüp siiras hämmingus.

« Avalehele 2 Kommentaari