17.10.2008, 00:00
Kuidas koostati GILD100 edetabel?
GILD100 reastab Eesti suurimad ettevõtted nende hinnangulise
turuväärtuse järgi seisuga 1. jaanuar 2008 eeldusel, et nad
oleksid sel hetkel olnud Tallinna Börsil noteeritud.
Ettevõtete hindamisel võtsime baasiks kõik
äriregistris registreeritud, kasumit taotlevad ettevõtted.
Välja on jäetud välismaa ettevõtete filiaalid
(näiteks Nordea) ning kasumile mitteorienteeritud ettevõtted
(näiteks RMK). Kuna eesmärgiks oli reastada ettevõtted nende
omakapitali hinnangulise turuväärtuse järgi, hindasime
kontsernide puhul reeglina emaettevõtet. Seetõttu leiate saja
suurima ettevõtte seast Hansapanga, mitte aga Hansapanga
tütarettevõtte Hansa Liising Eesti.
GILD100 on
koostatud võrdleva hindamise meetodil, mis lubab anda ettevõtete
eelduslikule börsiväärtusele võimalikult erapooletu
hinnangu. See tähendab, et tegu pole mitte GILD Bankersi poolt koostatud
finantsprognoosidele tugineva väärtushinnanguga, vaid ainuüksi
firmade avalikel aastaaruannetel ning võrreldavate ettevõtete
börsiväärtustel põhineva hinnanguga.
GILD
Bankers moodustas iga ettevõtte või sektori kohta sobiva
võrdlusgrupi, kuhu valisime võimalikult sarnase tegevusala,
kasvupotentsiaali, riskiprofiili ja kasumlikkusega tegutsevad börsidel
noteeritud ettevõtted. Võrdlusgrupi ettevõtete kohta
arvutati nende aastalõpu väärtuse kordajad (lihtsustatult
öelduna jagati võrdlusettevõtte aastalõpu
börsiväärtus tema 2007. aasta finantsnäitajatega,
näiteks käibe, ärikasumi või omakapitaliga).
Võrdlusgrupi kordajate mediaanväärtused rakendati omakorda
hinnatava ettevõtte finantstulemustele ning selle kaudu tuletati
ettevõtte omakapitali väärtushinnang.
Erapooletuse
ning objektiivsuse huvides jättis GILD Bankers GILD100 koostamisel
arvestamata mitmed nüansid, millega investeerimispanganduse meeskond
igapäevaselt ettevõtete väärtust hinnates arvestab. Nende
tegurite hulka kuuluvad näiteks ettevõtte suurus, omanike struktuur
ja juhtkond, ettevõtte finantsprognoosid ning mitmed
ettevõttespetsiifilised riskid (sh sõltuvus mõnest
kliendist või tarnijast).
Seetõttu tuleb tulemust
võtta kui üksnes antud ajahetkel kehtivat umbkaudset hinnangut ning
kindlasti mitte ettevõtte ostu-müügitehingu eeldatava
väärtusena.