Kuidas ma helikopteriga Samsungi tehases käisin...
Veidi aega tagasi käis Samsungi kutsel Lõuna-Koreas kokku kuus ajakirjanikku Eestist, Lätist ja Leedust. Mina üks neist; teine Eesti esindaja oli ajakirja „Director" peatoimetaja härra Taivo Paju.
Juba enne reisi tuli korraldajale edastada andmeid, mis panid kulmu kergitama: fotokaamera ja sülearvuti seerianumbrid. Ette rutates peab märkima, et PDP (plasma display panel) tehases, kuhu meid Seoulist ummikute tõttu helikopteriga viidi (tundus, nagu selle hiigellinna ühest otsast teise), me tegelikult pildistada ei saanudki - ju siis on kartused tehnikasaladuste infolekke osas nii tõsised.
Reisimuljed on nüüdseks juba settida jõudnud, meele-erutus vaibunud, kuid äsja kerkis Samsung uuesti aktuaalselt pilti ning reisil kogetu ja mõtteis mõlgutatu taaselustus. Nimelt hakkab mobiiltelefonimaailma senise kuninga, Nokia troon üha kõvemini värisema ja on hulk analüütikuid, kes ennustavad, et järgmises kvartalis kuningas kukub. Esialgu küll loovutab ta number üks positsiooni Samsungile vaid nutitelefonide osas, kuid teatavasti ületab arenenud riikides müüdavate telefonide kogumahus nutitelefonide osa tavaliste mobiilide osa, või on juba ületanud. Ning ka Apple oma iPhone´ga võib siin Nokiast peatselt mööduda, lükates Nokia kolmandaks; endine nišitootja HTC on kohe kannul. Kriitikute arvates ei pruugi Nokia kübaratrikk - diil Microsoftiga, millega lasti oma Symbiani opsüsteem teenitud puhkusele ja võeti Windows kasutusele - soovitud tulemusi koheselt anda. Kui üldse... Siinkohal on ehk tähelepanuväärne ka tõik, et Apple, nagu Sony, Dell, HP, on Samsungi võtmekliendid, kes ostavad firmalt mälukiipe, protsessoreid, LCD-paneele jms.
Niisiis, uus mobiilikuningas on ehk sündimas, ilmselt osalt tänu oma viimase mudeli Galaxy II S populaarsusele. Kuid Samsung ei ole vaid mobiiligigant - mobiiltelefonide tootmine moodustab selle tohutu korporatsiooni tegevusest vaid väikse osa. Kui jutt on 200 miljardist USA dollarist, aga just nii suur oli 300 000 töötajaga Samsung Grupi 2010. aasta käive, siis on see midagi hoomamatut.
Lõpetuseks mõned võrdlusnumbrid:
- Soome SKT (2008) - 186,2 miljardit eurot (koos Nokiaga, muuseas)
- Eesti SKT (2011) - 25,8 miljardit USD, ehk jämedalt 8 korda väiksem
- Ainuüksi Samsungi brändi väärtus - 19,5 miljardit dollarit (19.koht maailmas)
- Samsungi toodang moodustab viiendiku Lõuna-Korea ekspordist
Samsung on maailma suurim tehnoloogiakompanii, millele järgneb Hewlett-Packard, Hitachi, IBM, Sony jt ning kuskil teises kümnes ka Microsoft, Apple jt. Ent tegemist Samsungi kontsern on tegev väga mitmetel aladel: Samsung Heavy Industries on maailmas suuruselt teine laevaehitaja, Samsung Engineering on 35. kohal, Samsungi elukindlustus 14. kohal, Samsungi Everlandi lõbustuspark on maailmas suuruselt 5. kohal jne jne.
Veel enam, Samsung Electonicsi asepresident Kevin Kim kinnitas meile visiidil, et Samsung on seadnud kontserni 2020. aasta käibe eesmärgiks 400 miljardit dollarit (sellega jõuaks see maailma suurima käibega firma, Walmarti kaubandusvõrgustiku praeguse käibe lähedale). Mida meile siis veel räägiti? Mõned väljavõtted:
- Samsung alustas 1938. aastal lihtsa kaubandusettevõttena, müües näiteks kuivatatud kala jpm.
- Praegu on lisaks elektroonikale näiteks ehitus-, kindlustus- kui finantsäris.
- 1990.ndail tootis autotelefone ja sülearvuteid, kuid polnud tarbeelektroonikas juhtiv ettevõte.
- 1969. aastal alustas elektroonikatootmist.
- 1993. aastal algas globaalseks ettevõtteks transformeerumine „New Managament Declaration". Juba siis oli ta Korea ettevõte nr. 1.
- 2001. aastal tootis Samsung maailma kõige õhema mobiili, 2003.a. esimese Blue-ray mängija, 2009. a. kõige õhema LED-teleri.
- Samsung on 2010. aastal esimesel kohal telerite, LCD paneelide ja monitoride, DRAM ja SRAM mälukiipide osas, teisel (praegu veel Nokia järel) mobiilide osas, samuti A4 värvilaserprinterite vallas. USA turul ollakse mobiilide osas nr 1 alates 2008.a.
- Eelmisel aastal oli Samsung Electronicsi kasum 13,9 mld dollarit (rekord), aastakäive 135,8 mld dollarit.
- Elektroonikat müüb kodumaal, Euroopas ja Ameerikas, kasvav turg on Hiina.
- Igas minutis müüakse 530 Samsungi mobiili ja 75 lameekraantelerit. Aastas valmistab firma 48 mln telerit.
- Kontsernil on esindus 68 riigis. Veerand töötajatest, 50 000, töötab R&D-s (2020. aastal 95 000). Sellesse panustatakse 8 mld dollarit aastas. Ka kõige halvem aastal (2008) anti arendusele 5,5 mld dollarit. R&D keskused on Koreas, Põhja-Ameerikas, Suurbritannias, Venemaal, Indias, Jaapanis, Iisraelis, Hiinas.
- 4600 töötajat on Ph.D. kraadiga.
- Patentide arvu edetabel tehnovallas: 1) IBM, 2) Samsung, 3) Microsoft, 4) Canon
- Disainiauhindade edetabel 1) Samsung (38), 2) Philips (21), 3) Sony (20), 4) Panasonic (12), 5) Apple (12). 6) Nokia (3)
- Disainikeskused on Seoulis, Londonis, Milaanos, Los Angeleses, Shanghais, Tokyos, Delhis.
- 2013. aastaks tahab Samsung saada maailma juhtivaks ökosõbralikuks globaalseks ettevõtteks, selleks on eraldi programm, nt vähendatakse kasvuhoonegaase tootmisest 50% võrreldes 2008. aastaga.
- Eesmärk on keskenduda üha enam hea disainiga premium-toodetele ja keskkonnasõbralikele toodetele, näiteks äsja valmis päikesepatareiga mobiiltelefon.
- Uued alad - praeguselt „infotainmenti" (IT, kommunikatsioon, audio-visuaal) liigutakse fookusele „lifecare" (hooliv elu), mis hõlmab ka meditsiini, bio/öko/energeetika (nt päikesepaneelid).
Ja mida me siis selles salajases Samsungi tehnolinnakus (kus, muide, oli ka väljas suitsetamine keelatud) nägime?
Plasmatelerite tehas oli omapärane kogemus. Usinad töötajad liikusid (nii vähemalt näis) rühmades, ja olid ühtses vormirõivastuses, meenutades pioneeriaega. Tehases endas pandi kokku ekraanipaneele, need sõitsid mehhaniseeritud liinil ringi, töötajad kordasid samu liigutusi iga paneeli juures, ühendades mingeid juhtmeid vms. Suur osa neist paistsid olevat naised. Tehase lõpututes koridorides sõitsid maha veetud jooni pidi ringi robotid nagu rongid (need meenutasid lahtise elektrimootoriga käru), vedades enda järel vajalikke osi või toodangut ühest kohast teise, ning tuues sealjuures hoiatussignaalina kuuldavale lõbusaid marsiviisikesi.
Kohtusime Samsungi korporatiivdisaini keskuse peateleridisaineri härra Yangiga, kes on Samsungi viimaste telerite taga - üks tema sketš õnnestus ka välja nõutada ja on ülalpool fotode seas.
Omaette elamus oli ajakirjanikele korraldatud reis Lõuna- ja Põhja-Korea piirile DMZ-sse ehk Demilitarized Zone´i. See kujutab endast 2 km militaarvaba tsooni mõlemal pool piiri, on Lõuna-Korea teinud turistliku atraktsiooni, kus võib näha näiteks ühte neljast ca 70m maa-all avastatud tunnelist, mis Põhja-Korea poolt 2meetrit laiana on mitme kilomeetri ulatuses õhkimise teel rajatud. Arvatakse, et sellisest tunnelist, mis ei ole Seoulist just kaugele, võib tunni ajaga 10 000 sõdurit läbi joosta. Ning neid tunneleid võib olla veel - Lõuna-Korea küll puurib auke ja otsib tunneleid, kuid seni pole rohkem avastatud. Ka Põhja-Korea on turistidele mõelnud - otse Lõuna-Korea vaateplatvormi juurde on rajatud nn Potjomkini küla, kus ei ela mitte keegi, aeg-ajalt käib mõni koristaja Suure Juhi kuju puhastamas, aga mis binoklitega vaadates peaks turistidele näitama Põhja-Korea head elu.
Nagu veendusime mitmetest intervjuudest, usuvad lõunakorealased (keda on ligi 50 miljonit ca 24 miljoni põhjakorealase vastu), et kaks Koread ühendatakse juba lähitulevikus. Soodsa võimaluse võiks selleks luua moment, kui praegust liidrit Kim Yong Ili hakkab asendama tema poeg, kes pole põhjakorealaste juures ülemäära populaarne. Ikkagi riigi asutaja pojapoeg, Jumalast juba kaks astet kaugemal, kes pole rahva armastust automaatselt ära teeninud.
Praegu on Koreade suhted nii teravad, et Lõuna-Korea on suuremad abipaketid Põhja-Koreale lõpetanud. Kohalike jutu järgi kestab Põhja-Koreas sõjaväeteenistus 7 aastat (mis võib olla päris hea elu, vähemalt süüa saab), sõjaväe suuruselt on tegu aga maailmamastaabis arvestatava jõuga. Eskaleerunud tüli tähendab seda, et on peatatud kümnete tuhandete suguvõsade kokkutulekute toimumine, mis on ainus viis kahele poole piiri lahutatud peredele taasnägemiseks. Koreade taasühendamine tähendaks Lõuna-Koreale suurt majanduslikku hoopi, nagu Saksamaade ühendamine Lääne-Saksamaale, samuti sotsiaalsed probleeme. Ent nagu öeldud: kaks Koread on kestnud vaid 60 aastat, üks Korea riik aga enne seda aga rohkem kui 1200 aastat.
Reis toimus Samsungi kulul. Sama reisi põhjal on ilmunud veel kaks lugu, mille lingid on allpool.
