Soome gigantide Nokia ja Rovio (Angry Birds) heaks töötanud Kimmo Isbjörnssund käivitab koos eestlastega idufirmat, millega tahab hoo sisse anda 3D-printimise tööstusele. Värske ettevõtte nimega Fabulonia asutas Isbjörnssund koos eestlaste Anton Vedešini ja Taavi Kikasega. Praegu räägitakse investeeringut välja Arengufondilt, kuid äsja toetas Fabulonia toote prototüüpi Tehnopoli, Swedbanki ja TTÜ stardirahastu Prototron 9500 euroga.
Isbjörnssund ütleb, et Fabulonial on väljatöötamisel uudne 3D-printimisel kasutatav pilvetehnoloogia, mis võimaldab toodete kaubamärgiomanikel oma õigusi paremini kaitsta, ning tarbijatel 3D-printida originaaltooteid, mis ei ole piraatkoopiad.

Ehk teisisõnu, kujutame ette, et sul on aastate pärast kodus või tööl 3D-skanner ja 3D-printer (viimase hind ulatub praegu kuni 10 000 euroni, kuid soodsamad masinad maksavad alla 1000 euro - hinnad kukuvad tulevikus ilmselt kolinal). Paned sinna sisse näiteks Lego mänguasja ja prindid kaks mänguasja täpset koopiat juurde! Samas, nüüd oled rikkunud Lego intellektuaalse omandi õigusi, sest tegid originaalist omavoliliselt piraatkoopiad.
Sellisel moel võime juba praegu, aga aina levinumalt 10-20 aasta perspektiivis mis tahes materjalist asju sisuliselt kodus printerist välja lasta: tööriistu, kodumasinate varuosi, prilliraame jpm. 3D-printerite levik ja valik suureneb eri hinnangutel drastiliselt.

Nagu on aastatega kivina kukkunud laserprinterite maksumus, kukub ka 3D-printerite oma. 20 aastat tagasi maksid mustvalged laserprinterid üle 10 000 dollari, nüüd napilt mõnisada.
Tulevikus 3D-prindime asju pea sama kiiresti kui tänapäeval pabereid. Aga sellega tõuseb teravalt õhku küsimus, kuidas kaitsta ettevõtteid selle eest, et nende toodetest ei tehtaks massiliselt piraatkoopiaid. Selle probleemiga firma Fabulonia tõtt vaatabki.
Ettevõtte arendatav tehnoloogia võimaldab kontrollida, kes, mida ja kuidas saab 3D-printerisse lasta. Mismoodi kontroll toimub, seda hoiab Kimmo Isbjörnssund kiivalt ärisaladusena. Ta kinnitab vaid, et tema firma patentidega kaitstud

Collaborative Copyright Technology on autoriõiguste rikkumise eest tõhusam kaitse kui praegune muusika- ja videotöösturite laialdaselt kasutatav DRM (Digital Rights Managment). Juba lähiajal lubab Fabulonia turule tulla disaineritele ja firmadele (ehk originaaldisaini autoritele/omanikele) mõeldud teenustega.
Teisalt rõhutab Isbjörnssund, et sellised teenused võimaldavad ka lõpptarbijatele paremat ligipääsu kvaliteetsetele originaaltoodetele, mida praegu ei müüda veebi kaudu peamiselt just piraatluse kartuses.

Isbjörnssund usub, et kui 3D-printimine läheb massidesse ja piraatlus kipub veelgi rohkem vohama, ei ole kallite kaubamärkide - nagu Angry Birds, Gucci, BMW - omanikud valmis oma autoriõigusi lihtsalt niisama ära andma. See tähendaks sisuliselt oma kauba tasuta laiali jagamist, mis oleks nonsenss. Samas, kui tekib võimalus originaaldisaini tõhusalt kaitsta, saab originaaltooteid lihtsamini otse lõpptarbijatele müüa.

Nii juhtub tulevikus, et poodi minemise asemel laseme Gucci prilliraamid või Crocsi sandaalid kodus printerist välja, olles nende eest enne tasunud. See pööraks ka täiesti uue lehekülje üleilmses e-kaubanduses, ja seda mitte ainult lõpptarbijatele ja tuntud kaubamärgiomanikele, vaid ka „isehakanud" disaineritele, kel on huvi oma loomingut turvaliselt lõpptarbijatele müüa. Nad ei pea enam oma tootejooniseid vahendajatest töösturitele andma, vaid teevad äri otse kliendiga, kel on kodus või kontoris moodne 3D-printer. „Enamik tarbijaid eelistab originaaltooteid, sest need on paremad ja usaldusväärsemad. Suurem osa meist aktiivselt piraattooteid ei soeta. Nüüd on tarvis lihtsalt luua legaalsed võimalused originaalide ostmiseks," ütleb Isbjörnssund.

Turunduse taustaga soomlasest ettevõtja asus Fabulonia ideed Eestis veeretama eelmisel suvel, kui osales Connect Estonia üritusel Startup Summer Camp. Seal tutvus ta oma tänaste partneritega, hiljem koputas ka Arengufondi uksele. Tehnoloogia esimene prototüüp valmis juba sügiseks, kuid nüüd arendatakse seda edasi. Isbjörnssundi sõnul on soodsam arendada tehnoloogiat Eestis kui Soomes. Praegu veel on 3D-printimine lapsekingades: ühe jaoks ulme, teiste jaoks hobi. Aga Isbjörnssund on veendunud, et see jõuab kiiresti massidesse.

„Ennustatakse, et selle kümnendi lõpus 3D-prindib asju 500 miljonit tarbijat! Vähem kui kümne aasta pärast on printerist võib-olla võimalik välja lasta nutitelefone!" ütleb ta.