Ene Ergma ja Juhan Parts teel Res Publica jaanikule. Tähtsaid külalisi tervitab krants Pauka.

Tanel Uim
Res Publica:

“No me lähme väiksema seltskonnaga Silvari juurde sauna. Ja siis öösel lähme metsa alla sõnajalaõisi otsima. Meil on poistega selline traditsioon välja kujunenud, et käime jaaniööl metsast uusi sõpru otsimas. Ma eelmine aasta leidsin ühe toreda metsavarga, sellise pisut tahumata, musklis ja mõnusalt torkivate vuntsidega vitaalse mehe kännu pealt magamas. Ootan huviga, millise õie kingib nõiduslik jaaniöö minule tänavu!”

Edgar Savisaar
Tallinna linnapea:

 “Ikka Hundisilmal, ikka pereringis!”

Arnold Rüütel
Vabariigi President:

“Meie peres on alati jõulusid tähistatud. Toome tuppa koheva jõulukuuse ja käime kirikus. Meeldivaks traditsiooniks on saanud ühine söömaaeg pereringis, kus laual auravad maitsvad verivorstid ja teised tavapärased Eesti jõulutoidud. Ei puudu kindlasti õlugi mitte! Ja siis, kui tuppa astub jõulutaat, et lastele kinke tuua, on tare nalja ja naeru ja kilkamist täis! Jõulud on rahu ja teineteiseleidmise püha. Häid jõule, kallid kaasmaalased!”

Maria ­Savisaar
noorpoliitik:

 “Ikka Hundisilmal, ikka pereringis!”

Jerzy Kaplinn-Johannesburgsky
mõtleja:

“Wierzby gasn?ce nad wod?
zdyszany las wybiegaj?cy naprzeciw
niby ciemna ba??
i pierwsze gwiazdy w oczach.

I nagle
p?on?ce paprocie
i Twoje wyci?gni?te r?ce
I nasza mi?o?? by?a wtedy jak dziecinne r?ce
które jeszcze nie boj? si? ognia.

Kirjutasin selle juhuluuletuse eile oma maakodus. Kell võis olla nii umbes 4 pärast lõunat, kui mulle ootamatult inspiratsioon peale tuli. Nõnda sündisid need värsid, pühendet minu kaitsepühaku lähenevale nimepäevale. Igal poolakal on olemas kaitsepühak, minu kaitsepühak on 14. sajandil elanud usukannataja Jerzy Kitrasiewicz, kelle mongoli-tatari vallutajad Kiievi vallutamise ajal risti lõid. Kaitsepühak kallab minu vaimu üle valguse ja helendusega ning viib mind in­spiratsiooni lätete juurde, kus voolab poeesia sulnis oja. Teie, eestlased, sellest aru muidugi ei saa, teile pole miski püha. Ja kaunikõlalist poola keelt ei oska teie samuti teps mitte, mistõttu minu juhuluuletuse sügavam sisu jääbki Eesti lugejale arusaamatuks!”

Even Tuudeperg
reklaamimugul:

 “Mul on jaanipäevaga seoses üks uitmõte: inimesed kogunevad kahte ritta, ühes naised, teises mehed. Nad liiguvad vastamisi ja kui kellelgi on soov tutvuda, ulatatakse oma visiitkaart. Kavatsen selle idee oma firma jaanipeol teoks teha. Usun, et tuleb tore pidu! Meie firma peod on alati hästi toredad, ükskord käis meil seal isegi Rooma paavsti nuntsius esinemas!”

Raimond ­Kaljulaid
väimehekandidaat:

 “Ikka Hundisilmal, ikka pereringis!”

Siret Tuudepergi reklaamifirma töötaja:

“Kardan, et läheb täitsa pekki see jaanipäev. Tuudekas ütles, et tuleb firmapidu jällegi. See tähendab, et me peame mingeid lollakaid seltskondlikke mänge mängima öö otsa. Pärast seda, kui ta kuskil mägedes selle hullu Coelho otsa komistas, on Tuudekas täitsa ära pööranud. Me peame kõik iga hommik kontori hoovi peale üles rivistuma, seal seisab mingi vene kosmonaudi auks monument, mille Tuudekas paarist tuhaplokist ehitas, ja siis me peame kõik valvel seisma ja kuulama šefi kõnet ja vaatame, kuda ta Tereškoova auks lilled paneb. Ja siis eelmine aasta tellis ta kuskilt mingi pika toru, me pidime sinna sisse ronima ja mängima, et oleme Eesti kosmonaudid. Oh, jubedalt on ära tüüdanud need lollused, ma läheks heameelega mõnda normaalsesse asutusse tööle – aga kus sa lähed? Ega töökohti pole jalaga segada!”

Heimar Lenk
torumees:

 “Tahaks olla Hundisilmal, pereringis. Paraku olen tööl, keeran kraane lahti.”

Hillar Kohv, Pärnumaalt Viinahaualt:

“Ma jooksen jaaniõhtul metsa ja vaatan, kas mõni tore mees mu sealt kinni püüab! Ennem kütan ennast Anne Veski laule kuulates veel korralikult ülesse ja siis kohe metsa kuuma ihuga!”

Vilja Savisaar
pere-ema:

“Pühad on muidugi toredad, kõik sugulased tulevad ju kokku ja peavad pidu. Aga perenaise jaoks on see ka suur koormus, tuleb keeta ja küpsetada ja pärast nõusid pesta. Vahel olen mõelnud, et sõidaks jaanipäeva ajaks kodust üldse ära, et olla lihtsalt mehega kahekesi kusagil metsas. Aga kardan, et unistuseks see jääbki. Ilmselt olen ikka Hundisilmal, ikka pereringis, ikka keedan ja küpsetan ja pesen nõusid.”

Ajusaagim
jackass:

 “Klubid on kahjuks kinni kõik jaa­ni­ööl, nii et Nait­mänis või Ponn­pon­nis kahjuks möllata ei saa. Kuid õige peoloom leiab ikka võimaluse. Mõtlesime teha väiksema seltskonnaga eksklusiivsema peo kuskil maakohas metsa sees. Tantsuks toksib rähn vastu puud, paneb siukest kiiremat biiti. Ja tuju tõstab peotäis sipelgaid, mis pandud saab püksi. Sipelgad püksis pidavat andma karmima laksu kui viin Starteriga!”