11.10.2007, 00:00
"'Küll hinnad kukuvad alla 20 000 krooni!"'
Hansapanga Uue Kodu päeval tegid kinnisvaratuure kahekorruselised bussid, pardal vaid kaks reisijat.
“Ootame seda õndsat aega, kui uue korteri
ruutmeeter maksab sama palju, kui on keskmine palk. Ja aega meil on, kas
või terve aasta,” räägivad kaks sõpra, Toivo L.
ja Aini Raudam, haruldase “ostjate” liigi esindajad praegusel
nukrameelsel kinnisvaraturul.
“20 000 krooni ruutmeeter – see on minu jaoks maagiline piir. Praegu on hind Sipelgapesa rajoonis 25 000, kui see langeks 19 800 peale, hakkaksin ostmisele mõtlema,” lisab Toivo, lubades seni elada üüripinnal.
Ta ootab, et kinnisvaramull, millest tänavu on päris palju õhku välja vihisenud, veelgi kahaneks. Temasuguseid ootajaid on turul tuhandeid.
Aini ja Toivo, kes nimetavad end “luurajateks”, käisid möödunud laupäeval Tallinnas Hansapanga uue kodu päeval. Seda üritust külastas korraldaja väitel 1500 inimest. Ometi olid Ain ja Toivo ainukesed huvilised suures kahekorruselises ekskursioonibussis, mis tiirutas Tallinnas Kristiine, Mustamäe ja Nõmme arendusobjektide ümber. Nad käisid ka Viimsis ja Pirital samalaadsel tuuril, ent sealgi olid nad vaid kolmekesi – koos bussijuhiga.
Päeva jooksul väljus Hansapanga Rävala kontori eest buss sarnastele mõttetutele ja objektidest üle koormatud ringsõitudele üle Tallinna ja linna lähiümbrusse 34 korda. Ja 90 objektil lõi oma aega kliente oodates tulutult surnuks mitusada maaklerit.
Niimoodi, jalg üle põlve, igavlesid arendajad, ukse- ja majatootjad ning isegi kohvimasinate müüjad ka oranžide õhupallidega kaunistatud pangakontoris.
Ometi leidis uue kodu päeva pakkumistest kuni 300 000 krooniseid hinnasoodustusi. Sellist säästu pakuti näiteks Vabaduse pst 185 korterite hinnast. Ekspress tegi mõned nädalad tagasi eksperimendi, mis näitas et müüja võib kerge vaevaga uue korteri hinnast 200 000 krooni alla kaubelda, vaatamata maaklerite esmasele jutule stiilis “meie küll hinda ei langeta, meil pole müügiga kiiret”.
Keegi nutikas jälgib ajaveebis kvkvisuaal.blogspot.com reaalajas, kuidas eri arendajate küsitud hinnad kukuvad nagu küpsed õunad. Ajaveebi nimi on Kinnisvarakrahhi Visuaal.
Teisipäeval oli blogis registreeritud 46 objekti hinnalangusi kogusummas üle 88 miljoni krooni.
Näiteks Eesti Ehitusarenduse OÜ nimeline firma on Tartus Lepa 23 kortermajas langetanud hindu mitu korda, kokku enam kui viiendiku.
Maaklerid jutustavad lugusid inimestest, kes on sõlminud uue eluaseme ostuks broneerimislepingu, ent teatavad notaripäeva hommikul, et ei julge ikkagi osta – äkki hinnad kukuvad veel.
Samamoodi nagu viimasel kahel aastal on jutud lõputust kinnisvara hinnatõusust mullile õhku
sisse puhunud, vilistavad praegused jutud hindade põhjatust kukkumisest sealt õhku välja.
Sellega rahulolematud jõud aga korraldavad vasturünnakuid. Hansapanga kodupäeva õhtul rääkis Artig Kinnisvara juht Marek Antoniak TV3 uudistes, et hinnad enam ei kuku ja kliendid on ka sellest juba aru saama hakanud. Ja tehinguid tehakse nüüd enam. Artig ise maadleb juba pikemat aega Tiskre korterite müügiga.
Maaklerid räägivad, et hindadelt on tipud juba maas, et võib-olla kusagil kukuvad need veel 20–30 protsenti, aga kukkumisel on piirid.
Statistikaameti andmetel vähenes notariaalselt tõestatud kinnisvara ostu-müügitehingute arv tänavu esimesel poolaastal aastataguse ajaga võrreldes üle 10 protsendi. Ent tõeline surnud seis saabus turul alles tänavu sügisel.
ERI E lamispindade Kinnisvara tegevjuht Mart Saa ütleb, et elu läheb turul normaalseks kaks-kolm kuud pärast seda, kui ajakirjanduses ilmub viimane artikkel selle kohta, et hinnad kukuvad. Samal ajal kuulutab Äripäeva esikaas peaaegu iga päev saabuvat krahhi, kinnisvaramullist õhu väljalaskmist ja miljonite kadumist sellest ärist.
“20 000 krooni ruutmeeter – see on minu jaoks maagiline piir. Praegu on hind Sipelgapesa rajoonis 25 000, kui see langeks 19 800 peale, hakkaksin ostmisele mõtlema,” lisab Toivo, lubades seni elada üüripinnal.
Ta ootab, et kinnisvaramull, millest tänavu on päris palju õhku välja vihisenud, veelgi kahaneks. Temasuguseid ootajaid on turul tuhandeid.
Aini ja Toivo, kes nimetavad end “luurajateks”, käisid möödunud laupäeval Tallinnas Hansapanga uue kodu päeval. Seda üritust külastas korraldaja väitel 1500 inimest. Ometi olid Ain ja Toivo ainukesed huvilised suures kahekorruselises ekskursioonibussis, mis tiirutas Tallinnas Kristiine, Mustamäe ja Nõmme arendusobjektide ümber. Nad käisid ka Viimsis ja Pirital samalaadsel tuuril, ent sealgi olid nad vaid kolmekesi – koos bussijuhiga.
Päeva jooksul väljus Hansapanga Rävala kontori eest buss sarnastele mõttetutele ja objektidest üle koormatud ringsõitudele üle Tallinna ja linna lähiümbrusse 34 korda. Ja 90 objektil lõi oma aega kliente oodates tulutult surnuks mitusada maaklerit.
Niimoodi, jalg üle põlve, igavlesid arendajad, ukse- ja majatootjad ning isegi kohvimasinate müüjad ka oranžide õhupallidega kaunistatud pangakontoris.
Ometi leidis uue kodu päeva pakkumistest kuni 300 000 krooniseid hinnasoodustusi. Sellist säästu pakuti näiteks Vabaduse pst 185 korterite hinnast. Ekspress tegi mõned nädalad tagasi eksperimendi, mis näitas et müüja võib kerge vaevaga uue korteri hinnast 200 000 krooni alla kaubelda, vaatamata maaklerite esmasele jutule stiilis “meie küll hinda ei langeta, meil pole müügiga kiiret”.
Keegi nutikas jälgib ajaveebis kvkvisuaal.blogspot.com reaalajas, kuidas eri arendajate küsitud hinnad kukuvad nagu küpsed õunad. Ajaveebi nimi on Kinnisvarakrahhi Visuaal.
Teisipäeval oli blogis registreeritud 46 objekti hinnalangusi kogusummas üle 88 miljoni krooni.
Näiteks Eesti Ehitusarenduse OÜ nimeline firma on Tartus Lepa 23 kortermajas langetanud hindu mitu korda, kokku enam kui viiendiku.
Maaklerid jutustavad lugusid inimestest, kes on sõlminud uue eluaseme ostuks broneerimislepingu, ent teatavad notaripäeva hommikul, et ei julge ikkagi osta – äkki hinnad kukuvad veel.
Samamoodi nagu viimasel kahel aastal on jutud lõputust kinnisvara hinnatõusust mullile õhku
sisse puhunud, vilistavad praegused jutud hindade põhjatust kukkumisest sealt õhku välja.
Sellega rahulolematud jõud aga korraldavad vasturünnakuid. Hansapanga kodupäeva õhtul rääkis Artig Kinnisvara juht Marek Antoniak TV3 uudistes, et hinnad enam ei kuku ja kliendid on ka sellest juba aru saama hakanud. Ja tehinguid tehakse nüüd enam. Artig ise maadleb juba pikemat aega Tiskre korterite müügiga.
Maaklerid räägivad, et hindadelt on tipud juba maas, et võib-olla kusagil kukuvad need veel 20–30 protsenti, aga kukkumisel on piirid.
Statistikaameti andmetel vähenes notariaalselt tõestatud kinnisvara ostu-müügitehingute arv tänavu esimesel poolaastal aastataguse ajaga võrreldes üle 10 protsendi. Ent tõeline surnud seis saabus turul alles tänavu sügisel.
ERI E lamispindade Kinnisvara tegevjuht Mart Saa ütleb, et elu läheb turul normaalseks kaks-kolm kuud pärast seda, kui ajakirjanduses ilmub viimane artikkel selle kohta, et hinnad kukuvad. Samal ajal kuulutab Äripäeva esikaas peaaegu iga päev saabuvat krahhi, kinnisvaramullist õhu väljalaskmist ja miljonite kadumist sellest ärist.
Koduvahetajad tekitavad peavalu
- Maaklerite kinnitusel süvenevad probleemid koduvahetajatega, kes on saanud pangast laenu uue kodu soetamiseks, kuid pole suutnud panga antud kuue kuu jooksul müüa vana eluaset ning tagasi maksta vana laenu.
- Üks maakler räägib Ekspressile, et tal on selliseid kliente neli-viis, ent tuleb aina juurde. Nad küsivad vana eluaseme eest hirmkallist hinda, suutmata reaalselt hinnata olukorda turul.
- Ühel juhul helistas klient maaklerile kuu aega enne tähtaega, kui pank ähvardas tema vanalinna korteri sundmüüki panna. Sundmüük tähendab üldjuhul müüki alla turuhinna, sest pank tahab oma raha kätte saada.
- SEB Eesti Ühispanga eralaenude arendusjuht Triin Messimas ütleb, et selliste juhtumitega puutub pank kokku iga nädal. Enamasti annab pank vana eluaseme müügiks veel üks-kaks kuud ajapikendust. “Kui on vajadus vana eluase kiiresti müüa, leiavad kliendid sellele üldjuhul ise ostja. Aga võib arvata, et see tehing toimub alla turuhinna,” ütleb Messimas. Põhjustena, miks pole suudetud piisavalt kiiresti vanast kodust vabaneda, tuuakse Messimase sõnul näiteks ostja ootamatut äraütlemist, räägitakse ka vana eluaseme rendile andmisest. “See on panga jaoks suur risk, sest eeldame, et klient teenindab laenu oma palgast, mitte ei tegele rentimisega,” ütleb Messimas.
- Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman arvab, et müüjad võtavad asju kinnisvaraturul juba kaine mõistusega ega küsi enam oma vara eest ulmelist hinda. Nii laheneb ka koduvahetajate probleem.