VALGUS TUNNELI LÕPUS: Klient kiirustab Balti jaama tunnelis asuvasse lombardi. Tiit Blaat

Üks varas tõi Tallinna Kirstiine keskusest välja ostukärutäie elektroonikat. Mis ta sellega tegi? Viis kogu krempli samal õhtul pandimajja.

Mina olen aastate jooksul pandimajades näinud umbdõupis narkareid, kel käed mädanevad ja kes on kusagilt mingi automaki, muusikakeskuse või mobla pihta pannud. Kelme, sulisid, maailma õilsaima ametiga leiba teenivaid neide oma kulda ja moblasid panti andmas. Noori, kes reede õhtul linna peale jooma lähevad ja vanemate ostetud kallid moblad võileivahinna eest hoiule jätavad. Inimesi, kes nälja leevendamiseks oma viimase kuldsõrmuse pandivad.

Praegustes eralombardites käib ametlik rahapesu. Pantijad võtavad vastu dokumentideta olmeelektroonikat; mobiiltelefone, tööriistu (näiteks Marek&Olga kesklinnas, Tulves Koplis, Grinlait Mustamäel, Santoverdo Lasnamäel). Nad riskivad ja maksavad sellepärast kauba eest pisut vähem raha.

Igal pandimajal on oma kindel kontingent, ühed-samad tüübid käivad isegi päevas mitu korda. Ikka oma sõltuvuse pärast! Õilsast müüdist, et pandimaja on heategija ja vaeste abistaja, pole siin muhvigi järel.

Seepärast töötavadki eelpool nimetatud ja veel mõned pandimajad kella üheksa, vahel isegi üheteistkümneni õhtul. Politsei võiks oma reide lombarditesse rohkem avalikustada. Seni on ajakirjandusse jõudnud vaid mõni artikkel sellest, kuidas politseinikud avastasid pandimajades õigusrikkumisi.

Minul polnud pärast Nõukogude aega pandimajadega mingit pistmist, kuni sattusin aastal 1999 hasartmängurina nende keerisesse. Orjasin pandimaju peaaegu neli aastat, kuni taipasin, et see viib hädas oleva inimese veelgi suuremasse õnnetusse. Lõputu nõiaring: alguses nutune nurumine, pärast teenitud raha raiskamine väljaostmise ja hiigelprotsentide peale. Saast!

Tööhõiveameti pandimaja

Minu nädalane seiklemine pealinna pandimajades andis vapustava tulemi – neid on koos filiaalidega kokku üle poolesaja. Paari aasta eest oli neid kõige rohkem kolmkümmend.

Peaaegu pooltes pandimajades võetakse väärismetallidele lisaks panti olmeelektroonikat, mobiiltelefone. Mõnel suuremal pandimajal (Erda Kaubanduse AS, Inkris Pandimaja, Alvigo AS, Santoverdo) on mitu filiaali.

Valdavalt tegelevad pandimajandusega venekeelsed inimesed. Tüüpiline lombard (nii nimetab pandimaju õigusseadustik) kujutab endast trellitatud ustega urgast suurelamu keldrikorrusel. Nimedki pontsakad: Marek&Olga, Latimir, Bumblebee, Dagerre, Gletcher, Santoverdo... Omalt poolt lisaksin superidee - pandimaja Edu Pant. Julgelt üle 10 pandimaja on Lasnamäel, järgneb kesklinn kümnekonna asutusega, siis Kopli ja Pelgurand, Mustamäe, Nõmme.

Tallinna võiks rajada londonipärase äritänava Lombard Street, kui kõik siinsed lombardid ühele tänavale tuua. Praegu sobib pandimajandamiseks põhiliselt turgude, kasiinode, kaubanduskeskuste, ühiselamute vahetu lähedus.

Pandimaja avamiseks on tarvis tegevuslitsentsi kaubanduskojalt ja proovikoja tunnistust, mille alusel saab linnaosa valitsuselt kauplemisloa. Ainuüksi kuulsa pommikolmnurga läheduses Lasnamäel on juba 6 pandimaja! Kõik tahavad millestki elada.

Ühel pandimajal on lausa eksklusiivne asukoht – Endla tänav maja number neli viienda korruse Tööhõiveameti koridori otsas. Praegu on kontor suletud, silt uksel teavitab: seoses omaniku haigusega on lombard töö lõpetanud. Kas mõnel töötul kargas lombardipidaja peale hing täis? Kuid pandimaja on ka Balti jaama tunnelis ja kunstiülikooli ühika keldris.

Tankistiks 25 krooni eest

Läinud nädalal rääkis Tartu maanteel asuva Karavani lombardi klienditeenindaja, kuidas nad nüüd vaid põhimõtteliselt kulla ja hõbedaga kaubitsevad. Kui politsei avastab varastatud tehnikat, viib asja ära ja siis oota 5 aastat enne, kui raha tagasi saad. Tihti ei saagi.

Ta väitis, et nad võtavad kulda pandiks linna parima hinnaga ning näitas selle tõestuseks üht määrust. Näiteks 585 prooviga kulla gramm maksab 80 krooni. Päev hiljem avastasin veelgi "tublima" pandimaja, Koplis tegutseva Izmiri, kes pakub grammi samaväärse kulla eest pandiks 90 krooni. Santoverdo pandimajakett aga annab sarnase kullagrammi eest vaid 65–75 krooni.

Võtad asja odavalt pandiks, paljud ei osta seda välja, siis saab selle riikliku hinnaga realiseerida proovikojale või klientidele. Tavaliselt saab pandimajadesse asju panti anda viieks päevaks kuni kuuks. Laenuprotsent kõigub15-18 vahel; mõnedes pandimajades on see kõrgem – protsent päevas. Kui ei jõua tähtajaks välja osta, saab lepingut pikendada. Kui seda ei tee, müüb pandimaja pandi kohapeal.

Sulid kardavad esitada oma pildiga dokumenti, võetakse 25 krooni eest tänavalt mingi tankist. Politsei käib pandimajade tšekke uurimas ja tankistil võivad probleemid tekkida. Läinud suvel astus mulle kesklinnas ühe pandimaja ees, teler süles, vastu keegi pooltuttav ja palus, et ma tema pilli ära annaksin. Tal polevat passi kaasas, lubas mulle 25 krooni. Tirisime teleka letti ja vormistasime ostu-müügi akti minu nimele. Pooltuttav rabas 500 krooni ja kadus. Ma ei saanud isegi 25 krooni, mida ta lubas. Hiljem pabistasin tükk aega, kuid kõik läks õnneks.

Pandimajadel on ka muid nõkse. Rahanäljas kodanikule tehakse ettepanek hea ese kohe maha müüa, selle eest pakutakse isegi nõksa rohkem raha. Tehakse kokkuostuakt. Kohe müüakse asi omakorda veidi kallimalt maha. Alati liigub pandimajades tuttavaid, kes ostavad sealt nodi kokku. Mõned elavadki sellest.

Odav väljamüük!

Kui veel aasta tagasi anti multiregionaalse DVDmängija eest pandimajas 900–1000 krooni, siis nüüd naljalt üle 500 krooni ei saa. 5000 krooni maksva võimsa muusikakeskuse ja sama kalli teleka eest saab vaid 800–1000 krooni.

Nokia 3310 mobla eest saab vaid 300 krooni ja vähemgi. Uuemad Nokiad, nagu 8210, lähevad "loosi" 800 krooni eest. Vanemaid mudeleid (Nokia 5110,6110) kesklinna pandimajades enam vastu ei võeta. Kui hästi nuiata, siis 70-100 krooni ehk saab. Mobiilimarkidest eelistataksegi Nokiat, Ericssoni, Siemensit ja Motorolat. Alcateli, Samsungi ja teiste sarnaste firmade moblade poole paljud pantijad ei vaatagi

Mõnikord on pandimajades müügil ka väga veidraid asju. Kentmanni tänava pandimajas nägin eelmisel nädalal kolme kopsakat lumelauda, Tulvese pandimaja poes seisab aastaid ühes nurgas ürgne tolmuimeja.

Veel mõni aasta tagasi pantisid pandimajad ka kortereid ja autosid. Selle äri lõpetasid rahanappus ja petuskeemid. Nüüd olen taas märganud paari kinnisvara ja autosid puudutavat pandimaja reklaami.

Konkurent hiilib pandimaja ees

Õhtuti tiirleb poppide lombardite nagu Marek&Olga ümber veel üht sorti inimesi. Nad võtavad pandiandjalt asju lombardihinnast natuke kallimalt panti. Maksavad raha ja annavad oma mobiilinumbri. Siis aga selgub, et numbril vastab keegi teine ja oledki asjast ilma.

Kui osta pandimajast mingi sinna müügile pandud asi, ei kajastu seegi ühelgi paberil.

See on paljude pandimajade kirjutamata seadus. Kui küsidki tšekki, saad tihti vastuse: "Tulge homme, siis on juhataja ka kohal!" Asjata ei levi rahva seas ütlus, et kui tahad oma varastatud asju kätte saada, kiika pandimajja.

Mais oli mul ühe peo jaoks tarvis kiiresti osta kõlarid. Tulvese pandimajast sain 200vatised Aiwa kõlarid 600 krooniga kätte. Teenindaja ütles, et keegi oli need väga kiireks realiseerimiseks toonud. Tšekki mulle ei antud, öeldi et juhataja tuleb homme, siis saab. Aga järgmisel päeval ei tulnud kedagi.

Nõukogude ajal kaks pandimaja

Pandimaja asus siis Maneeži tänaval, kulla kokkuost Suvorovi puiesteel. Mõlemas paigas käis tohutult inimesi, sest nood olid ainsad säärased Tallinnas. Suvorovi puiesteel oli järjekord uksest pidevalt väljas, ruumi valvas miilits. Kui keegi tundus kahtlane, viidi ta kohe jaoskonda. Sattusin ka ise korra Lubjankasse - mind aeti mingi pätiga segi. Pandimajja kanti siis peaaegu kõike, välja arvatud toiduained ja pandiandjad olid tavalised inimesed.

Praegu sain Tallinna pandimajade ja nende filiaalide nimekirja 53 firmat. Täielikku infot on raske saada – paljud pandimajad ei taha ennast reklaamida. Kuid pealinnas peaks olema ligi 60 pandimaja, sama palju bordelle ja ka kasiinosid. Huvitav kokkusattumus.