Siim: Sellega on suhteliselt mõttetu spekuleerida. Selliste kohtade täitmine kujuneb väga keeruliste asjade kokkulangemisel. Kaja: Siin on nii palju muutujaid. Siim: Jah. Sellega ei ole mõtet oma hinge ega teisi vaevata. Kaja: President peab olema vähemalt 40aastane ja mul on sinna väga pikk tee. Ei, aga huvitav, seda pole minult kunagi küsitud! Siim: See amet peaks olema ikka vanemale ja kogenud riigimehele. Liiga noorelt ei pea presidendiks hakkama.
Euroopast ja immigratsioonipoliitikast
Kaja: Minu põlvkonnal on see eelis, et olime teismelised siis, kui Nõukogude aeg lõppes. Me mäletame lapsepõlvest, mis tunne oli, kui polnud vabadust ja kuhugi ei saanud minna. Me pole seda unustanud ja hindame väga, et meil on need vabadused. Seetõttu on mis tahes piirangute seadmine Eestist väljaminekule või sissetulekule minule küll täiesti vastuvõetamatu. Oleme ju vabadust nii kaua ihalenud ja oleks tobe seda nüüd ise piirama hakata. Siim: Mina mäletan jälle seda, et olin kaunis operatsionaalne, kui võitlesime viisavabaduse eest. Kõik seisis 1997. aastal Soome taga: et saame viisavabaduse siis, kui nemad annavad. Toona oli argument, et piiride sulgemine ei lahenda probleeme – need, keda me siia ei taha, saavad igal juhul üle piiri. See pole probleem, et inimesed liiguvad, peab lihtsalt olema piisavalt süsteeme, mis tagaksid riigi kodanike turvalisuse ka siis, kui inimesed liiguvad. Ma ei taha, et võõrastest maadest hakkaksid tulema kerjused ja tänavaid ummistama. Ma ei taha, et mulle iga 30 sekundi tagant topitaks nina alla viieeurost Rolexi kella. Ma ei taha, et minu aia taha tekivad mingid laagrid. Kui see on tõkestatud, pole meil im¬migratsiooniga probleemi. Ja ma ei usu ka, et Eestis on väga suuri eelarvamusi inimeste nahavärvi suhtes. Kaja: Rahvusvaheline kogukond avardab maailmavaadet. Nad tulevad siia kogemuste, teadmiste, oskuste ja ka kapitaliga. See kõik elavdab siinset elu ja majandust, et tekiks innovaatilisi lahendusi mis tahes valdkonnas. Suletus seda kindlasti ei soodustaks. Siim: Esialgu pole meile ka Põhja-Aafrika ega Lähis-Ida immigrante massiliselt tulnud. Vahemere saartel ja mujal on Põhja-Aafrika immigrante ligi 30 000, aga nende seas kvalifitseeruvad põgenikeks paar tuhat. See pole Euroopa jaoks probleem. Balkani sõdade ajal oli põgenikke 300 000 ja nad mahutati ära. Nii et annaks jumal, et Aafrikas kujuneks olukord, mis annab neile lootust. Siis nad ei reisi kuskile. Aga eks igal pool on nii, et kui juurdetulija ohustab inimeste turvatunnet, ollakse tema suhtes vaenulik. Kaja: Et tuled meie töökohti võtma. Siim: Jah, bussi trügima. Aga ma ei tea, kumb meeldiks mulle vähem, kas see, et mu naabriks tuleks somaallane või mõni ebameeldiv eestlane.
Loe edasi, mida Kallased räägivad Reformierakonna kasvamisest, energeetika tulevikust, juurast, Facebookist, religioonist ning alkoholi joomisest.
