Kunstiakadeemia netiaadress viis rahalaenajate saidile
„Tegemist on interneti teenusepakkuja kas oskamatusega või jämeda lohakusega," kommenteeris Ekspressile arvutiasjatundja Henn Sarv. Ta selgitas, et teenusepakkuja serveris on mitmete eri klientide veebisaidid. Veebiaadressi ehk URLi järgi leiab server, kelle rakendust eksponeerida. Vahe on selles, kas aadressi ees on http:// või https:// - väga sageli asub ettevõtte avalik veeb aadressil http://... sama ettevõtte sisevõrk aga sarnasel aadressil, aadressirea alguses on vaid üks täht juures - https://.../.
„Antud juhul saavad teenusepakkujad HTTP-protokolli puhul asjaga ilusti hakkama, HTTPS aga nõuab kas rohkem teadmisi, raha või viitsimist - üht kolmest antud juhul ei ole," ütles Sarv.
Sarv pidas poliitiliselt ja kultuuriliselt äärmiselt inetuks olukorda, kus lugupeetud kõrgkool juhatab internetikasutajad liigkasuvõtjate juurde.
Eesti Kunstiakadeemia IT-osakonna juhataja Rain Haviko sõnul tekkis tehniline viperus EKA-le veebimajutusteenust pakkuva CMA OÜ serveri häälestusveast, kellele teatati sellest juba maikuus.
Haviko märkis, et antud juhul tõenäoliselt sisulist probleemi ei tekkinud, sest sisevõrgu teenused asuvad teiste domeeninimede, mitte https:/www.artun.ee all.
"Väga harva nõutakse tavakasutajalt HTTPS aadressikuju sisestamist ning automaatne ümbersuunamine HTTPS-iga kaitstud lehekülgedele toimub samanimeliselt HTTP leheküljelt," lisas Haviko.
CMAst kommentaar Ekspressini ei jõudnud.
