Kus läks elu ohtlikumaks?

Kui uskuda kuritegevuse statistikat, siis:;1) elu läks möödunud aastal pisut ohtlikumaks Hiiumaal, Tartus ja eriti Vändras.;2) veidi turvalisemaks läks elu Läänemaal, Elvas, Väike-Maarjas, Kiviõlis ja Sillamäel.;3) suuremaks muutus tõenäosus peksa saada ja eriti populaarseks muutus kurjategijate seas SMS-laenukelmus. Vähenesid vargused ja röövimised.

Hoiatus: järgnev lugu põhineb statistikal – möödunud aastal Eesti linnades ja valdades registreeritud kuritegude võrdlusel 2006. aasta andmetega. Nõustume mõtteteraga, et on olemas kolme liiki valed – ”valed, kohutavad valed ja statistika”.

Sugugi mitte ainult naljaviluks tasub meenutada habemega lugu nõukogude ajast. Moskvast saabus Eestisse siseministeeriumi delegatsioon ja küsis: seltsimehed, Hiiumaa rajoonis on tapmiste arv kasvanud sada protsenti! Milles on asi?

Asi oli selles, et ühel aastal ei tapetud Hiiumaal kedagi, järgmisel aastal aga ”tervelt” üks inimene. Sellised on lood statistikaga. Milleks siis see lugu? Meie käsutuses olevad andmed on lihtsalt liiga huvitavad, et need ainult enda teada jätta.

Kui lähtuda kahe viimase aasta kuritegevuse statistikast, võiks 2007. aasta kõige kiiremini kasvava kuritegevusega asula ehk Maarjamaa Chicago rändvimpli anda ”Eesti kõige kuulsamale alevile” Vändrale. Kuritegude üldarv kasvas seal aastaga 69-lt 108ni ehk rohkem kui poole võrra.

Napi vahega järgnevad kuritegevuse kasvu pingereas igati turvaliseks peetavad kohad – Rõuge, Kärdla ja Kadrina. Mõistagi on siin tegu nn väikeste arvude maagiaga, sest kokku toimus Rõuge vallas mullu 42 ja Kärdlas 82 kuritegu, mis on vähem kui Tallinnas iga jumala päev.

Pealegi – kui ühel aastal kuritegevus kusagil ootamatult tõuseb, on tõenäoline, et juba järgmisel aastal on sama piirkond enamvähenenud kuritegevuse edetabelis.

Teisest äärmusest. Ülekaalukalt kõige enam on kuritegevus vähenenud Noarootsi vallas. 2006. aastal oli seal kokku 45 kuritegu, mullu aga vaid 17. Järgnevad tõelised üllatajad Sillamäe ja Kiviõli, neljandana Haapsalu. Neis linnades vähenes kuritegevus aastaga umbes neljandiku võrra.

Kuidas lahenes klassikaline vastasseis Tallinn-Tartu? Siin teenis mullu plusspunkte pealinn. Isegi hoolimata aprillirahutustest kahanes kuritegevus Tallinnas seitsme protsendi ehk 1500 fakti võrra. Tartus aga registreeriti eelmise aastaga võrreldes 14 protsenti ehk ca 500 fakti rohkem. Tartlaste lohutuseks võib öelda, et suurema osa sellest tõusust moodustas ühe “arvevabrikuga” seotud dokumendivõltsimiste massiiv.

Eriti raskete kuritegude – tapmised, mõrvad – arv Tallinnas siiski pisut kasvas, Tartus aga langes. Mõrvadest ja tapmistest rääkides tuleb mainida ka Pärnut ja Sillamäed, kus 2006.aastal selliseid kuritegusid polnudki, 2007.aastal aga Pärnus kuus ja Sillamäel neli.
Sootuks erineva ja ilmselt õiglasema pildi loob, kui kuritegude arv jagada piirkonna elanike arvuga. Kokku pandi mullu Eestis toime 375 kuritegu 10 000 inimese kohta.

Skaala ühes otsas on Tallinn 521, Tartu 434 ja Pärnu 412 kuriteoga 10 000 elaniku kohta.

Teises otsas aga Saaremaa 168, Hiiumaa 187 ja Järvamaa 220 kuriteoga 10 000 inimese kohta.

Võrreldes 2006. aastaga kahanes kuritegevuse suhe elanike arvu eelkõige Läänemaal, kasvas aga kõige enam Hiiumaal, koguni 50% võrra.

Kuritegude kasv kui politsei töövõit

Registreeritud kuritegude andmeid kogub ja süstematiseerib Justiitsministeerium. Soovisime andmeid enamlevinud kuritegude ehk selliste kohta, mille ohvriks igaüks meist suurema tõenäosusega võib sattuda. Need on vargused ja röövimised, kelmused ja kallaletungid avalikes kohtades. Palusime saata andmed linnade ja valdade lõikes, et näha võimalikult täpselt, kus on elu läinud ohtlikumaks, kus turvalisemaks. Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunik Jako Salla aitas meid lahkelt nii andmete kui nõuannetega, kuidas neist aru saada.

 

Andmetega tutvunud, võtsime ühendust maakondade politseipealikega ja panime nad nii-öelda fakti ette, saamaks teada, miks mõnes linnas või vallas on mõni kuriteoliik mitu korda sagenenud. Neil oli kohalikele anomaaliatele mõnigi hea seletus. Mõnel pool tähistas kuritegevuse ootamatu hüpe ühtlasi politsei suurimat töövõitu.

Loomulikult on niisugused k õikum ised, eriti kasvu osas, juhuslikud. Mida väiksemad on üldarvud, seda juhuslikum on kõikumine. Neid võib seletada ühe või paari sellesse kohta juhuslikult tegutsema sattunud vargajõugu, osava kelmi või löömameeste pundiga. Toome näiteid.

Vändra alevis pandi 2006. aastal toime kaks kelmust, mullu aga 45. Mõistagi ei asunud Vändra inimesed üleöö teineteisel üksteise võidu nahka üle kõrvade tõmbama.

“Plahvatuse” põhjustas hoopis Pärnu elanik Aare Naaris, kes pettis kümnekonna Vändra inimese usaldust kuritarvitades välja SMS-laene rohkem kui 122 000 krooni eest. Mida mees tegi?

Ta palus hea­usksetel vändralastel avada pangaarve – rääkis, et teatud probleemide tõttu ta ei saa oma pangaarvet kasutada – ja võttis netipanga koodid enda kätte. Väikese tasu eest.

Juba samal päeval laekusid inimeste uhiuuetele kontodele kiirlaenud viiest erinevast firmast. Kohus mõistis Naarisele tingimisi vangistuse koos kohustusega kahjud kahe aasta jooksul hüvitada.

Või siis eestlaste muistse vabadusvõitluse päevilt tuntud Ridala, väike vald Läänemaal. Tunamullu registreeriti siin viis peksmise juhtumit, mullu aga 23. Milles asi?

Aga selles, et tabati mees, kes sai mullu kirja koguni kaheksa pereliikmete kallal vägivalla tarvitamise fakti.

Kaks kaunist kanti Jõgevamaal – Saare vald ja Tabivere vald. 2006. aastal oli neis kokku üksainus kelmus, mullu aga 37. Pea kõik need osutusid ühe kurjategija tööks, kes toimetas sugugi mitte ainult Jõgevamaal, vaid üle Eesti! Süüdlane on kindlaks tehtud.

Vanas heas Tartus kahekordistus aastaga suurte narkootikumikoguste tabamine. Ons ülikoolide õppekavad üle mõistuse keerulised? Vaevalt. Tegu on politsei jõupingutustega, sest narkokuritegevus “ei juhtu” üksikute ühekordsete faktidena, nagu vargused või peksmised, s.t keegi ei pöördu politsei poole avaldusega stiilis “mulle üritati müüa kilo amfetamiini”.

Tartu politseiosakonna ülemkomissar Indrek Koemets: “Lõuna prefektuuri narkotalitus on pannud rõhku suurte koguste käitlejate, organiseeritud gruppide tabamisele. Töö jätkub.”

Ka Pärnu politseipealik Sander Peremees rõhutab, et narkokuritegude koguni kolmekordne kasv Pärnus on tegelikult hea näitaja ja tähendab, et narkokurjategijate tegevus muutub iga päevaga riskantsemaks.

Või võtame vargused, mis pea kõikjal Eestis mullu vähenesid. Seda tänu alla 1000kroonise varguse kaotamisele kuritegude nimistust. Ometi leiame paar kohta, kus varguste arv peaaegu kahekordistus.

Nii juhtus näiteks Otepääl ja Kaarma vallas Kuressaare külje all. Seletus – Otepääd laastas mullu üks kogenud varas, kes külastas eri asutusi, sealhulgas kohaliku kutsekooli ühiselamut, ja haaras kaasa, mida sai. Mees saadi kätte ja viibib praegu vahi all.

Kaarma vald, nagu mõni teinegi uus elamurajoon (varguste arv kasvas oluliselt ka näiteks Rae vallas ja Rakvere vallas) aga paelus kurjategijate huvi, sest äsja va lminud või valmimisjärgus majad polnud veel signalisatsiooniga varustatud.

Näiteks Saaremaa politsei esimene mees, komissar Aare Allik ütleb: “Kokkuhoid maksab mõnikord kätte. Majad on valmis või valmimas, vargad lähevad uudistama.”

Alliku sõnul näitavad riskianalüüsid ka alanud aastaks vargusteohu suurenemist Saaremaal. “Teada on, et kavatsetakse ehit ada suuremaid obje kte. See tähendab mujalt odava tööjõu toomist, kelle hulgas võib olla kohtulikult karistatud isikuid. Varasem kogemus näitab, et näiteks autodesse sissemurdmised võivad seetõttu kasvada.”

Nii palju siis kurioosumitest.

Perevägivalla aasta

Isikuvastaste kuritegude arv kasvas mullu kogu riigis tuhande võrra. 2006. aastal registreeriti pisut üle 5000, mullu pisut alla 6000 isikuvastase kuriteo. Suurema osa tõusust moodustavad kergemad vägivallateod ehk kehaline väärkohtlemine. See tähendab enamasti pere- või koolivägivalda.

Politseipealikud kinnitavad nagu ühest suust, et vägivalda iseenesest pole juurde tulnud. Küll aga on suurenenud inimeste teadlikkus oma õigustest ja usaldus politsei vastu.

Võru politseiosakonna juht Tauno Klaar toob näite, et mullu võeti lõpuks kinni mees, kes juba alates 1980. aastatest regulaarselt oma abikaasat ja lapsi peksis.

Juhtumi üksikasju täpsustanud juhtivprokurör Terje Aleksašin: “Kord, kui mehele ei maitsenud naise tehtud toit, kastis ta naise kraani all läbimärjaks ja viskas välja, lumehange.”

Selline kord kehtis aastaid, sest pereliikmed ei julgenud või ei raatsinud jõhkardit üles anda. Kuni mullu läks mees kallale tütre külalisele ja kriimustas teda vihahoos noaga. Noaga ründamise taustal selgitas politsei välja ka kümneid aastaid väldanud koduse terrori üksikasjad ja mees mõisteti neljaks aastaks vangi.

Haapsalu jaoskonna vanekomissar Ahti Olesk tõdeb: “See aeg on möödas, et kui lööb, siis armastab. Inimesed teatavad perevägivallast.”

Jan Aasma Paide politseijaoskonnast märgib, et kui varem ei kippunud keretäie saanud inimesed politseisse pöörduma, siis nüüd on politsei ka ise agaramaks muutunud.

“Reageerime vägivallale rohkem. Kui kunagi näidati ühes politseisaates kaadreid, kuidas inimest jõhkralt peksti ja rööviti ning saatejuht ütles, et kui kannatanu toibub ja avalduse esitab, hakkab politsei asja uurima, siis sellist asja enam pole. Kui fakt on ilmselge, pole mingit avaldust tarvis.”

Arutu viha ja kambakate aasta

400 fakti võrra kasvas mullu avaliku korra raskete rikkumiste arv. Eelneva nelja aasta jooksul oli see kuriteoliik pidevalt vähenenud. Kasvust ligi poole võib kirjutada aprillisündmuste ajal registreeritud vandalismiaktide arvele, ent sedasorti kuriteod sagenesid mujalgi.

Näiteks jõululaupäeva eelõhtul langes vandaalide rünnaku alla Väike-Maarja, koht, kus kuritegevus mullu üldiselt märgatavalt vähenes. Ööl vastu 24. detsembrit lõhkusid kurjategijad bussijaama, rahvamaja, hooldekodu ja lasteaia, poe ja eramajade aknaid.

Rakvere politsei ülemkomissar Enn Kuusik on värskest juhtumist nördinud: “Kui üldiselt ei ole kuritegevus Lääne-Virumaal aastaga palju muutunud, siis üht ma võin öelda: täiesti mõttetuid, arutust vihast toime pandud kuritegusid, nagu see lõhkuminegi, on viimasel ajal rohkem, kui minu 40aastase staaži juures varem on olnud.&rdq uo;

Pärnu linnas kasvas avaliku korra raskete rikkumiste arv pea kaks korda, 58lt 107le. Kohalik politseipealik Sander Peremees viitab ööklubidele. “Ööklubidesse lastakse rohkem inimesi, kui tohiks. Rikutakse ruumi suurusest tulenevaid norme. Ja kui piiratud alal on liiga palju inimesi, siis põrgatakse omavahel õlgapidi kokku, kellel läheb jook ümber – alfaisased võtavad seda väljakutsena, pauk l ä heb kirja ja ongi kuriteofakt juures. Minu üleskutse oleks neid mahutavuse norme järgima hakata.”

Juhtum Valgamaalt. 19. mail pidas umbes kümneliikmeline seltskond kohalikke noori sünnipäeva RMK-le kuuluvas Soontaga metsamajakeses. Õhtutundidel liitus nendega kamp kutsumata külalisi, kes olid sünnipäevalistega ka mõne inimese kaudu tuttavad.

Koos istuti, grilliti, võeti natuke napsugi. Ei olnud seal tüli ega suurt sõprust.

Kui kontvõõrad öösel lahkusid, avastas peoseltskond, et kaduma on läinud mõni pakk šašlõkki. Ühele šašlõkinäppajatest helistati ja kästi pihta pandud kraam  h e a g a  tagasi tuua.
Mõne tunni pärast, umbes koidu saabudes, tuligi solvavalt, kuigi õigustatult varasteks tembeldatud seltskond tagasi, nüüd juba kümnekesi. Hing oli täis ja küsimusi enam ei esitatud. Kes ette jäi, see pihta sai, kes käega, kes jalaga. Kaks poissi visati sealsamas majakese kõrval asuvasse järve.

Enne lahkumist keerati katusele sünnipäevaliste auto, olles enne selle aknad ja tuled puruks pekstud. Kõik, mis vähegi auto küljest kruvida andis, isegi aku, võeti kaasa.

Kambakesi toime pandud peksmised muutusid möödunud aastal ka Pärnu linna pärisosaks. Lugu Valga ärimehest, kes oma pere silme ees julmalt läbi peksti, sest “julges” kohalikke jõmme liiklushuligaansuse eest korrale kutsuda, jõudis kõigisse lehtedesse. Sarnaseid lugusid oli üle Eesti sadakond.

Nii mõnelgi korral lõppes kambakas kannatanu surmaga. Noored mehed, kelle oskused ja hobid piirduvad musklite kasvatamisega, ei tea tihti, et kui inimesele jalgadega kõhtu või pähe hüpata, võib tagajärg olla surm.

Novembris võeti Viljandi kohtumajas vahi alla kaks noorukit, üks 19-, teine vaid 14aastane, keda kahtlustatakse keskealise Võhma elaniku surnukspeksmises. Pärnus vahistati suvel seoses kahe inimese surnukspeksmisega turvamehena töötanud nooruk.

Pea iga teine 2007. aastal toime pandud tapmine või mõrv sai alguse peksmisest.

Tüssamise aasta

Kui isikuvastaste kuritegude sagenemist kannatanute julguse kasvuga, siis üks kuriteoliik, mis tõepoolest vägevalt kasvas, on kelmused.

Neid pandi mullu toime 500 võrra rohkem kui eelmisel aastal. Varasematel aastatel oli kelmuste arv pidevalt langenud. Märksõna on siin “piiks-piiks”, kui kasutada SMS-laenu reklaamist tuntud väljendit.

SMS-laenu kelmused kasvasid pea kõikjal. Vändrat puudutanud näidet juba mainisime. Tartus mõisteti oktoobris kolmeks aastaks tingimisi vangi Jevgeni Busõgin, kes pani sms-laenuga seonduvaid kelmusi toime kokku 115 000 krooni eest.

Ka Pärnus registreeriti mullu üle 100 kelmuse rohkem kui 2006. aastal. Põhjuseks 146 kuriteoepisoodi juurde tootnud “Pärnu arvevabrik”. Selles asjas uurimine veel käib.

Nii mõnigi väga mahukas SMS-laenudega seonduv kriminaalasi hakkab lähemal ajal kohtusse jõudma.

Politseipealikud üle Eesti kutsuvad inimesi üles olema ettevaatlikumad ja mitte mingil tingimusel oma isiklikke andmeid võõrastele üle andma ega isegi näitama.

Kui möödunud aasta kuritegevuse statistikat vaadelda kogu riigi ulatuses, näeme, et eestimaalased tegid mullu üksteisele varasemaga võrreldes rohkem haiget, ähvardasid ja petsid raha välja. Seevastu vähem varastati ja rööviti, tapeti ja vägistati.

Lõpetuseks palju õnne Piirissaare vallale. See on ainus omavalitsus Eestis, kus ei pandud möödunud aastal toime ainsatki kuritegu.

Vargused

-
Rae vald 250 313
Kaarma vald 22 44
Põlva vald 39 44
Otepää vald 29 45
Rakvere vald 14 37
Jõgeva  vald 42 54
Türi linn 31 44
Mäetaguse vald 30 43
Pühalepa vald 6 13
Rannu vald 6 19
Mõniste vald 4 11
Rõuge vald 8 13
Halinga vald 5 19
Viru-Nigula vald 12 21

+
Kihelkonna vald 9 19
Valga linn 358 157
Harku vald 353 207
Keila vald 184 92
Saue vald 246 124
Viimsi vald 302 200
Sillamäe 220 153
Haapsalu 164 90
Võru linn 166 108
Lihula vald 34 16
Noarootsi vald 29 13
Kadrina vald 44 5
Tamsalu linn 34 15
Vihula vald 61 40
Kanepi vald 50 24
Mikitamäe vald 24 5
Räpina vald 25 13
Veriora vald 22 9
Tori vald 45 25
Kohila alev 27 14
Elva linn 41 25
Laeva vald 16 7
Sangaste vald 15 6
Vastseliina vald 24 10

Röövimised

-
Tartu 49>56
Pärnu 22>41
Valga 10>15
Viljandi 10>13

+
Tallinn 566>493
Jõhvi 15>10
Sillamäe 20>10
Rakvere 9>4
Tapa 5>0
Võru 6>2

Suured narkokogused

-
Tallinn 318>377
Tartu linn 112>209
Pärnu 32>110
Vasalemma vald 34>66
Kohtla-Järve 30>41
Valga linn 4>25
Rakvere 8>14
Viljandi 8>13

+
Sillamäe 44>30
Haapsalu 7>3
Kadrina 0>5
Rapla 14>6

Kaart [Googlemaps]

Selgitus kaardi juurde

Kaardile on märgitud kaks kõige suurema tõusu teinud ohtlikku ja enamlevinud kuriteoliiki - kallaletungid ja peksmised nii avalikus kohas kui erapinnal ning kelmused. Varguseid, mis moodustavad kõigist kuritegudest pea poole, ei kandnud me tabelisse kahel põhjusel. Esiteks on neid nii palju, et nad varjutavad kogu ülejäänud kuritegevuse. Teiseks vähenes varguste arv üle riigi ja seda seetõttu, et alla 1000 krooni väärt vargust ei loeta enam kuriteoks. See seadusemuudatus vähendas kuritegevuse üldarvu peaaegu kõikjal.