VANA HEA KREENHOLM: Eluaeg oleme teadnud, et meie vabrik on Euroopa suurim ja N Liidu parim. Ja nüüd laseb see vabrik meid lahti. Ingmar Muusikus

Läbi ajaloo (1857. aastast saadik) on Narva Kreenholm olnud Euroopa suurim tekstiilitootja. Tsaari ajal oli töölisi vahepeal 16 000. Praegu on ametis 4000 inimest ja tuleva aasta lõpuks koondatakse veel veerand.

Ida Virumaa Tööhõiveameti Narva osakond on lahti kella kuueni õhtul. Naistel (kellel on hea tervis ja kes päev otsa istuda kannatavad) soovitatakse ümber õppida – võimalus on hakata tegema elektrikaablit. Ja meestele on pakkuda keevitamist. Sillamäe sadamasse on keevitajaid vaja.

Praegu on Narvas tööpuudus 10 protsenti. 4200 inimest on tööta. Tänavu jaanuarist alates on töökohti suudetud juurde tekitada 335.

Olukord pole Narva jaoks uus.

Sirvisin punaste kaantega raamatut, mis anti välja Kreenholmi sajandaks sünnipäevaks 1957. Mõned kohad oleksid justkui tänasest maha kirjutatud.

Näiteks selline lõik:

“1926. aastal “rõõmustas” Narvski Listok oma lugejaid niisuguse sõnumiga: 19. aprillil katkestatakse Kreenholmi Manufaktuuris võibolla ajutiselt töö, sest pole tellimusi. Arvatakse, et 3000 töölisest jääb ligemale 2000 tööta.”

Või siis see:

1929. aastal kirjutas Vaba Maa, et kas on paremat illustratsiooni tööpuuduse ulatuse tõendamiseks kui fakt, et linna ühe algkooli kojamehe kohale pakkusid ennast kahe päeva jooksul 275 kandidaati, sellest hoolimata, et seda kohta välja ei kuulutatud.”

Mida teha, et Narva inimesed leiaksid endale töö?

Vana inimene enam uut asja ei õpi!

Ülo Korjus, 46 aastat Kreenholmis töötanud mees, pensionär:

"Oi! Vanasti oli ilus aeg! Kreenholm õitses alati. N Liidus oli ta kogu aeg esikohal. Muudkui tõsteti plaani ja ehitati tsehhe juurde. Tootmine oli nii suur, et mõnikord olid tohutud kangarullid õue peal vihma käes ja pori sees maas.  Polnud ruumi, kuhu seda kõike panna.

Ja küll Kreenholmis oli palju ilusaid tüdrukuid! Ühe mehe kohta tuli seal kümme tüdrukut! Linnas tehti sitsiballe. Tüdrukud pidid oma kleidid tegema sitsiriidest. Muidu peole sisse ei saanud. Pühade puhul jagati töötajatele sitsiriiet ja froteerätte. Mul on siiamaani kodus käterätte nii palju, et elu lõpuni pole vaja juurde osta.

Minul oli see asi, et ma vastutasin Kreenholmis elektri eest. Kui oli energeetikute päev, siis ma preemiat ei saanud, öeldi, et ma olen tekstiilitöötaja. Ja kui oli tekstiilitöötajate päev, siis ma ka preemiat ei saanud. Siis öeldi, et ma olen energeetik.

Aga mingit koondamist vene ajal ei olnud. Kuidas sa koondad! Profsojuus (ametiühing) oli alati töötaja poolel. Aga nüüd ütlevad, et tuleb uus amet õppida. Kui sa oled eluaeg kangur olnud, mis ametit sa enam õpid!"

Narva vajab tugevat liidrit

Katri Raik, TÜ Narva Kolledži direktor

Ka mina tunnen Narvas mõnd töötut. 26-27aastased targad ja andekad vene poisid. Aga eesti keelt nad ei oska, elavad vanemate kulul, käivad emaga laupäeval turul, aga tööd endale ei leia. Lihtsalt selline mentaliteet on, et keegi teine peab sinu eest su probleemid ära lahendama. See mentaliteet on üldine ja pärit eelmisest ajast.

See, kuidas Narva inimesed tulevikus hakkama saavad, oleneb palju haridusest, mille nad saavad. Ja kui avatud nad on. Et nad ei seoks oma elu ainult Narvaga. Tänapäeval on ju ühes kohas elades võimalik ka mujal tööl käia.

Üks asi, mida Narva arengu jaoks vaja on – see on tugev liider. Vaat Tiit Vähi on Sillamäel autoriteet. Kui Tiit Vähi tuleb, siis tõmbavad kõik kõhud sisse, ükskõik mis rahvusest nad on. Narvas oleks sellist meest hädasti vaja.

Riik pangu ELi ja Venemaa vahel kaubavahetus käima

Tiit Vähi, Ida-Virumaa mees

Narva probleem on riiklik probleem. Mina tegelen Sillamäel ühe sadamaprojektiga, mis hakkab tulevikus leevendama ka Narva ja kogu Ida-Virumaa küsimusi, aga see üksi ei lahenda asja.

Mida teha Narvas, sellele peaksid vastama regionaalminister, majandusminister ja sotsiaalminister. See on terve regionaalmajanduslik probleemistik.

Kui Saaremaa mees saab minna õue, saagida kadaka maha ja hakata puulusikaid tegema, siis Narva mees seda teha ei saa, töötute kontsentratsioon on liiga suur. Nad varastavad, sõidavad ringi, jälle varastavad. Sellises tupikregioonis nagu Ida-Virumaa peab riik jõudma nii kaugele, et Euroopa Liitu ja Venemaad ühendav kaubatee hakkaks toimima. Siis lahenevad ka siinsed tööhõiveküsimused.

Narva linna päästaks Vene turist

Mihhail Stalnuhhin, Narva linnavolikogu esimees, Riigikogu liige

Asi, mis annab võimaluse Narva elanikele kiiresti töökohti juurde saada, on turism. Meil on kõrval viiemiljoniline Sankt Peterburg. Miks me ei kasuta seda! Kui me võtaksime aastas vastu 20-30 tuhat turisti, tõuseksime uuesti jalule. Meil on ju ilusaid kohti näidata küll. Pühtitsa klooster, Toila, Virumaa mõisad. Miks me loobume sellest rahast, mida toob sisse turism?

Aga olukord on selline, et Eesti konsulaadis Peterburis on tööl neli inimest ja Soome konsulaadis on… arvake ära, kui palju inimesi? Sada!!! Ja milliste raskustega on seotud turismiviisa saamine Eestist.

Aga Kreenholmist koondatud inimestega on muidugi raske. Ma selgitan teile, miks Kreenholmi inimene ei leia endale uut tööd.

Nende mõttemaailma mõjutab suurettevõtte psühholoogia. Vanasti oli Kreenholmis 13 000 töötajat. Need inimesed oli uhked selle üle, et nad töötasid Kreenholmis. 25 protsenti Eesti riigi eelarvest koosnes rahast, mille andis Kreenholmi Manufaktuur. Nad olid parimad. Ja nüüd ei mahu neile lihtsalt pähe, et nende kuulsusrikas manufaktuur jätab nad maha ja nendega ei ole kellelgi tegemist.

Teiseks: Töötajad olid oma kitsal erialal väga kõrge kvalifikatsiooniga.

Nad tegid üht asja väga hästi ja nad ei oska midagi muud.

Investor ei tule sinna, kus on halb imidž

Villu Jürjo, Aleksandri koguduse õpetaja

Ma kardan, et Narval seisab veel õige niru aeg ees. Suur osa nendest Kreenholmi töötajatest, kes koondati, on sellised, kes ise välja ei rabele. Riigi tuge oleks vaja.

Asi, mis Narva linna töökohti juurde tooks, oleks Narva positiivne imidž. Ma loodan, et kas või Roman Baskini “Orkestriproov” muutis inimeste hoiakuid Narvast positiivsemaks. Need, kes ise siia kohale tulevad, need näevad, et Narva polegi nii hirmus koht.

Koondamist tuleks alustada Narva enda linnavalitsusest .

Ago Gaškov, ETV Virumaa korrespondent

Kunagi käis Narvas tuntud Vene suurärimees Boriss Berežovski B> ja ütles midagi umbes nii, et olles uurinud siinse linnavalitsuse koosseisu, paneb mind väga imestama, et siin on ikka veel inimesi, kes olid sellel postil juba 80ndatel aastatel. Kadestamisväärt stabiilsus!

Eks ta ole nii, et uuel ärimehel on Narvas raske alustada. Vanad ettevõtjad on otsustajatega tuttavad, nemad saavad raha, nemad saavad tellimused. Aga katsu sa tõestada, et see niimoodi on!

Riik võtku midagi ette!

Roman Baskin, “Orkestriproovi” lavastaja Narva Aleksandri kirikus

Eesti Riik öelgu sellele rootslasele, et Kreenholm on üks tähtis koht. Ei, ausalt! Kutsugu see Rootsi mees letti! Kogu see Kreenholmi kompleks on niivõrd unikaalne! Seda ei saa laguneda lasta. Tehku sinna kas või üks uhke kino. Tehku terve Hollywood sinna!

Näe. Paet võttis nüüd Narva Aleksandri kiriku taastamise ette. Tartu restauraatorid juba teevad seal. See on ELi idapoolseim luteri kirik. Sellised sümboli tähendusega objekte tuleb hoida.

Kapitalism tõmbab töötajate arvu kokku

1857 alustati 1715 töötajaga

Tsaariajal oli Kreenholmis töötajaid kuni 16 000

Eesti Vabariigi ajal oli töötajaid 2000–3000 n N Liidu ajal kuni 12 000 – 13 000 

Praegu on töötajaid 4000 n 2005. aasta lõpul 3000

Kreenholmi hädad algavad Hiinast

Tekstiilitööstusel läheb kehvasti mitte ainult Eestis, vaid ka mujal Euroopas ja Ameerikas. Põhjus pole mitte see, et inimesed kannaksid vähem riideid, vaid odava kanga pealtung Aasiast.

Palju muret on toonud Hiina liitumine Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO) aastal 2001. Sellest ajast on Hiina kangaste ja rõivaste ekspordipiiranguid teistesse WTO riikidesse toodete kaupa järk-järgult vähendanud. Tuleva aasta 1. jaanuarist kaovad ka viimased 30 aastat kehtinud kvoodid. Juunis palusid 36 riiki, et WTO pikendaks seda tähtaega 2007. aasta lõpuni.

Hiinlased on vaba kauplemise võimalust usinalt ära kasutanud. Kolme aastaga on Hiina rõivakaupade osa ainuüksi Ameerika Ühendriikides kasvanud üheksalt protsendilt ligi pooleni turu mahust. Oma tootjate kaitseks piirasid ameeriklased tänavu  odavate Hiina kudumite, hommikumantlite ja rinnahoidjate maaletoomist.

Jänkidest tekstiilitöösturid kardavad siiski, et hiinlaste turuosa võib kasvada koguni 75 protsendile, kui riik Hiina kauba tulva tõkestamiseks midagi tõsisemat ette ei võta. USA tööturuameti hinnangul on viimase kahe aastaga tekstiilisektoris koondatud 270 000 töökohta ning kardetakse veel 600 000 koha kadumist. Paljud tekstiilitööstused on palunud riigilt pankrotikaitset.

Ameeriklaste hinnangul annavad Hiina ja teised Aasia riigid oma tööstustele ebaausaid toetusi ning hoiavad oma toodete hinda kunstlikult madalal valuutakursiga manipuleerides.

Ede Schank