16.05.2008, 00:00
Kuuepäine krokodill ampsab riigi kulusid
Valitsusliidu töörühma, mis peab leidma 2009-2012 riigi kuludes kärpekohti seitse kuni kümme miljardit krooni aastas, hüütakse mitteametlikult ka „Krokodillide koosolek"' ja „Päästekomitee"'.
Valitsusliidu parteide kokkuleppe järgi on igaühel
töörühmas kaks pealäbirääkijat pluss vajaduse
korral veel lisajõud, kes vahelduvad.
Reformierakonna
pealäbirääkijad on justiitsminister Rein Lang ja Riigikogu
rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi. IRL läbirääkijad on
Mart Laar ja põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.
Sotside põhiläbirääkijad on rahandusminister Ivari
Padar ja riigikogulane Eiki Nestor, neile käib sekundeerimas Indrek
Saar.
“Krokodillide” juurde on kinnitatud ka üks
rahandusministeeriumi ametnik. Läbirääkijate nõude
kohaselt, “et oleks raudsete närvidega kuli, kes oskab hästi
tabelit teha”. Sobivaks osutus peaspetsialist Andres Paris
ministeeriumi eelarveosakonnast.
Esimest korda kogunesid
“krokodillid” läinud nädala kolmapäeval. Riigi uus
eelarvestrateegia ehk RES peab olema valmis seaduse järgi mai
lõpuks. Esmaspäevaks oli aga kokku lepitud kärpeid alles alla
200 miljoni krooni.
Rahandusminister Padari algne ettepanek oli, et
iga riigiasutus peaks kärpima kaheksa protsenti tegevuskulusid. Sellesse
valdkonda mahuksid näiteks palgad, täitmata ametikohtade koondamine
ja muu selline. Kuid selge, et vajalikke miljardeid kokkuhoidu üksinda
sellest saada on võimatu.
Mis on siis reaalselt
võimalikud variandid?
Maksutulusid suurendada. IRL ja sotsid
tahaksid torpedeerida tulumaksu alandamist, Reform ei taha sellest kuuldagi.
Siin on lisaks valus teema, et ühed on juba saanud mingeid omi
koalitsioonileppesse surutud lubadusi täita, teised aga mitte.
Tuleval aastal toimuvad nimelt kahed valimised.
Riigifirmade
müük ja börsil noteerimine. Ka see pole mingi ideaalne lahendus.
Praegusel turgude madalseisu ajal ei ole müügiks üldse parim
hetk. Kõige reaalsemat raha võiks ilmselt teenida Eesti Telekomi
osaluse müügist. Siis on veel Eesti Energia ja Tallinna Sadam.
Veel on variant hakata laenama, minna riigieelarvega miinusesse
või võtta kasutusele riigi stabiliseerimisreserv. Need aga ei
vastaks rahanduspoliitikale, millest on seni hoolega kinni hoitud.