Jaanuar 2011, Virumaa. Kaabakas Priit Saade (23) käsib oma ohvril püksid maha tõmmata ja surub pudeli tema taguotsast sisse.

Kambajõmm Hannes Lepviikman (32) filmib toimuvat mobiiltelefoniga. Laseb õnnetul kõva häälega öelda oma nime, et see salvestusele jääks.

Sama päeva hilisõhtul ja ööl kordavad nad piinamist, kuigi ohver nutab ja anub. Priit vägistab pudeliga, Hannes salvestab.

Kurjategijad nõuavad, et kannatanu võtaks 5000 eurot laenu, muidu ähvardavad nad häbistava video internetti kõigile vaatamiseks välja panna.

Õnnetu esitabki järgmisel päeval Bigbankile avalduse laenu saamiseks...

Laenuhaid on Eestis tegutsenud aastaid, kuid täiesti uue taseme saavutab see bisnis augustis 2006, kui Soome firma Ferratum ja kohalik ettevõte SMS Laen teatasid, et alustavad laenamist lühisõnumite teel.

Piiks-piiks ja raha tuleb.

Ka probleemid lendavad kohale hetkega. Piiks-piiks ja häda tuleb!

Massiivsed reklaamikampaaniad telekanalites ja ajalehtedes peibutavad virvatuledena rahvast võlamülkasse. Moodne Eesti põeb võlakatku - selle erinevusega, et kui keskajal niitis Must Surm ühtviisi halastamatult nii vaeseid kui rikkaid, siis moodne võlahaigus murrab eeskätt kergemeelseid.
Septembris 2012 kuulutatakse Virumaal pankrot Terje K-le (39) – endisele kassapidajale, kes näeb, kuidas tuttavad võidavad spordiennustusel. Ta panustab samuti (laenude abil), läheb hasarti täis, kuid lõpuks ületavad kaotused võitusid pika puuga. Ta on nelja lapse ema.

Ühe suurpanga hinnangul oli nn alternatiivsete kanalite maht tarbimiskrediidi turul möödunud aasta alguses 52 miljonit eurot.

See pole suur summa – pangad on andnud välja üle seitsme korra rohkem tarbimiskrediiti. Kuid need pisikesed laenud (sageli algavad laenud 50 eurost) puudutavad väga paljusid inimesi.

Pahatihti kannatavad läbimõtlemata laenude tõttu mitte ainult laenuvõtjad, vaid ka nende abikaasad, elukaaslased, lapsed ning sugulased-tuttavad. Laste võlgu peavad plekkima nende vanemad. Ikka veel leidub lahkeid inimesi, kes käendavad pimesi võõraid võlgu.

Eelpoolmainitud hinnangu kohaselt oli kiirlaenufirmadel ja järelmaksu ettevõtetel kokku 210 000 klienti. Sisuliselt iga kuues Eesti elanik.

Pankuritel on retsept, kuidas võlamülka laienemist piirata. Pangaliit räägib viimased neli aastat vajadusest kehtestada laenukontoritele tegevuslubade süsteem. Kuid ametnikud ei võta vedu. "Analüüsime võimalusi tulevikus. See eeldab kindlasti põhjalikku analüüsi," kõlab jahe vastus.


Avalehele
240 Kommentaari
Loe veel: