Lapsed matkisid eesti filmi “Klass” ainetel homovägistamist
See on väike kool väikeses Eestimaa kohakeses. Ühel päeval toimub koolis režissöör Ilmar Raagi mängufilmi "Klass" ühisvaatamine. Maailma kinofestivalidel tänaseks mitu auhinda võitnud film räägib jõhkrast koolikiusamisest.
Raag käib "Klassi" linastustel sageli rääkimas, miks ta selle filmi tegi. Aga kuna režissöör on väga hõivatud, siis sellesse kooli ta ei jõua. Kuid Raag on pidanud alati vajalikuks, et lapsed ei vaataks tema filmi üksi.
Selles koolis näitab "Klassi" sotsiaalpedagoog, ta räägib natuke ka omalt poolt kommentaariks.
Paar päeva pärast filmi vaatamist otsustavad kolm 12-13aastast viienda ja kuuenda klassi poissi kooli lähedal asuva jõe äärde minna. Nad võtavad kaasa kaks esimese klassi poissi.
Idee on lihtne: teeme nii nagu seal filmis.
Poisid tahavad järele proovida mere ääres filmitud stseeni, kus Kasparit sunnitakse oma klassivennalt Joosepilt "suhu võtma".
Kolm poissi sunnivad üht seitsmeaastast esimese klassi poissi sama tegema. Ohver teeb seda kahega.
Kolmik üritab korrata sama teise seitsmeaastase poisiga, kuid see ei õnnestu, sest ta hakkab rohkem vastu.
Natuke hiljem lähevad poisid metsa vahele ning vägivallatsevad veel nooremate kallal, kuid nüüd keelduvad mõlemad.
Koolidirektor saab eelmisel aastal juhtunust peagi teada tänu vanematele õpilastele. Ühel pärastlõunal ilmub direktori kabineti ukse taha kamp seitsmenda ja kaheksanda klassi poisse. Nad on võtnud jõuga kaasa kolm kiusajat.
"Ütlesid, et hoidke neid siin, muidu nad lüüakse maha!" meenutab direktor. "Ma küsisin, et miks neid lööma hakatakse. Siis nad seletasid, mis on toimunud."
Direktor helistas kohe kolme poisi vanematele ja palus neil oma lastele kooli järele tulla.
"Kiusajad ütlesid minule, et nad ei kasutanud väiksemate kallal vägivalda," räägib direktor. "Aga eks mingi sunnimeetod seal ikka oli. Nad lihtsalt tahtsid proovida, et kas tõesti on nii võimalik. See oli filmist saadud hetkeemotsioon, mis kohe realiseerus."
Direktor ei otsi süüdlast
Tegelased, kes esimese klassi lapsi ahistasid, on erineva sotsiaalse taustaga, kõik probleemidega peredest pärit lapsed. Kamba liider on pärit suuremast linnast.
"Väga korraliku sotsiaalse taustaga, muusikakoolis käinud. Aga ta ei käinud koolis ja puudus tundidest, sest peres olid probleemid. Materiaalselt oli kõik korras, mida tema kaaslaste kohta öelda ei saanud."
"Teine oli hästi vaikne, lõhestunud nooruki tüüp, kes ei teadnud, kuidas hästi käituda. Sotsiaalselt ebaküps laps, paljulapselisest perest, isa ei ole."
"Kolmas poiss oli koolis nõrk ja väikeste vaimsete puudustega. Ema oli päevad läbi tööl. Laps oli pidevalt ilma vanemata, vanem vend oli vangis istunud. Isa pole, emal noorem mees. Mõlemad jõid."
"Kaks olid normaalsed, vaimukad, kolmas jällegi väga sportlik. Teised kaks käisid korralikult tundides ka. Ei olnud kaklejad eriti ega rüblikud. Tavalised poisid! Aga oma probleem peab ikka olema sees." Direktor arvab, et seksuaalvägivalda tarvitanud lastel on kindlasti jäänud puudu vanemate tähelepanust.
Direktor ei otsi süüdlast. "Ma saan aru, et igaühel olid head kavatsused. Ka poisid kavatsesid teada saada midagi uut. Aga alati ei saa headest kavatsustest asja."
"Ma arvan, et see kulus mõnes mõttes ka ühiskonnale ja vanematele ära, et nad õpiksid rohkem oma lapsi tundma ja et neid ka tähele pandaks."
Ta on kindel, et sarnaseid juhtumeid on ka teistes Eesti koolides. "Inimesed on ju seksuaalsed olendid, nad ei saa ju jätta proovimata seda, mida pakutakse. Ma võin ju seletada, et sein on valus, ära vastu seina jookse, aga ta ju, kurat, nagunii jookseb!"
"Klassi" ei tohi näidata noorematele kui 12aastastele lastele. See nõue oli kõnealuses koolis täidetud. Koolidirektor ise peaks "Klassi" puhul õigeks veelgi rangemat vanusepiirangut.
"Ma olin seda filmi enne näinud, nii et minule tundus, et kuues klass on vara, aga soovitati. Ei tea ju ka, milline vanus on see õige - mina oleksin seda näidanud alles 14aastastele lastele," räägib direktor.
"Siin peab ikka arvestama sotsiaalse küpsuse eripäraga. Kui vanem näiteks ise oma lapsega kinos käib, siis ta otsustab selle ise ära. Kooli puhul on nii, et kes soovivad, need lähevad."
Sotsiaalpedagoog, kes lastele filmi näitas, on tänaseks koolist lahkunud ning sündmusi meenutada ei soovi. Ütleb vaid, et tema filmi juhtunus mingil juhul ei süüdista: "Eks poisid võisid saada seda infot või eeskuju mujaltki."
Ka koolidirektor ei heida filmile midagi ette. "Lapsed vaatavad kodus igasuguseid filme, ei saa ka ainult "Klassi" kaela seda ajada. Me pakume seda [erootikat, alkoholi] koledasti välja, lapsed ei võta vastutust ega saa aru. Aga nad lihtsalt proovivad, kui näidatakse."
"Ja kui sotsiaalpedagoog on siin ka naisterahvas ja kui tema seletab... Poistele on võib-olla teistsugust seletust vaja. Selge, et siin jäi vestluse osa nõrgaks."
Ohver ja kiusajad vahetasid kooli
Nii ohvri kui ka tema kolme kiusaja vanemad võtsid oma lapsed peagi pärast asja ilmsikstulekut sellest koolist ära. Esimese klassi poissi aitasid psühholoogid.
Kannatanute vanemad pöördusid ka politseisse. Kuna kõik kolm seksuaalset vägivalda tarvitanud poissi olid alla 14aastased, ei alustatud nende suhtes kriminaaluurimist.
Süüdlaste saatuse otsustas alaealiste komisjon. Kuna komisjoni otsused on maavanema korraldusega tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks, keeldub komisjoni ametnik neid kommenteerimast.
Maavalitsuse pressiesindaja teatel polnud võimalik alaealisi kuidagi karistada. Tõenäoliselt suunas komisjon nad vestlusele psühhiaatri või psühholoogi juurde.