Et Rolandas Paksasest saab järgmiseks viieks aastaks Leedu Vabariigi president, sai selgeks valimistepäeva keskööks, kui tema poolt oli hääletanud ligikaudu 55 ja tema konkurendi Valdas Adamkuse poolt 45 protsenti valimas käinutest.

Kui Lietuvos rytas küsis Liberaaldemokraatliku Partei esimehelt ja Seimase liikmelt Rolandas Paksaselt, miks tema vastu ühines nii palju poliitikuid, oli vastus: “Soovin, et see omavoli, mis meil praegu on, lõpeks. Paljud, kes keerutasid miljoneid, kel oli suur mõjujõud, tajusid, et nende mahhinatsioonidele on tulemas lõpp.”

Praegune president, 76aastane Valdas Adamkus tunnistas, et mitmed riigi siseprobleemid on seni jäänud lahenduseta: “Ei ole õnnestunud tõsta Leedu üldist majanduslikku heaolu ja saavutada, et Leedu elanike elustandardid oleksid kõrgemad. Ei ole õnnestunud lammutada ka bürokraatlikku süsteemi. Ja kolmandaks – korruptsioon. See, et me ei ole suutnud hakkama saada kuritegelike elementidega, on õnnetus elule kogu riigis.”

Kaks nädalat varem toimunud otsevalimiste esimeses voorus sai Adamkus 35,06 protsenti häältest ja Paksas 19,4 protsenti. Viie aasta eest peetud presidendivalimiste stsenaarium oli sarnane. Siis võitis esimeses vooru veenvalt Arturas Paulauskas, aga otsustava teise lahingu – Valdas Adamkus.

Miks Rolandas Paksas võitis, arutleb poliitikavaatleja Indre Makaraityte. “Igavalt alanud valmised said väga huvitava lõpu. Miks valimiste absoluutne liider Valdas Adamkus ei jäänud liidrikohale lõpuni, kuigi teises voorus toetasid teda peaaegu kõik erakonnad, kultuuri- ja ühiskonnategelased ning hulk muid Leedu helgemaid päid? Paksasel ei õnnestunud ligilähedastki koalitsiooni kokku panna ja tema toetuseks ei teinud ükski Leedu autoriteetsetest inimestest ainsatki positiivset või heasoovlikku avaldust. Praegugi, kui Paksas on juba valitud presidendiks, esitavad ajakirjanikud talle norivaid, lugupidamatuid ja isegi pilkavaid küsimusi."

Paksase staap väidab, et Leedu praegused võimud ja teised parteid ei taju ühiskonna pulssi, ei tea, kuidas elavad inimesed ja millised on nende ootused. Vaatlejad lisavad, et kaotasid traditsioonilised poliitilised jõud ja nende liidrid. Samal ajal on mitmed Adamkuse toetajad väitnud, et kõik pani paika raha. Et Paksasel oli seda käes viis-kuus korda rohkem, see tuli Venemaaga seotud ettevõtetelt, kus pesti puhtaks mõnigi miljon tema valimiskampaaniaks.

Kui lähtuda mõlema valimisstaabi ametlikult esitatud andmetest, on tõelus siiski teistsugune. Paksase kulutused olevat umbes kaheksa miljonit ja Adamkusel kuus miljonit krooni. Kulutatud oleks nagu enam-vähem ühepalju, aga vahe on selles, kuidas raha kulutati. Paksas oli nähtav kogu valimiskampaania ajal, Adamkus aga üksnes teise vooru viimastel päevadel.

Kaks päeva enne valimisi ilmutasid ühisavalduse kuue Leedu erakonna juhid. Nende hulgas olid nii rahvuslased (Vytautas Landsbergis), sotsiaalliberaalid, liberaalid, tsentristid, kristlikud demokraadid kui ka sotsiaaldemokraadid. Viimaste nimel kirjutas alla partei aseesimees Vytenis Andriukaitis, sest partei esimees, endine president ja praegune peaminister Algirdas Brazauskas oli deklareerinud oma neutraalsust. Avaldus kandis pealkirja “R. Paksase valimiskampaania rajanes ebapuhastel meetoditel” ja selles öeldakse, et räpastele meetoditele toetuv Paksase kampaania võib destabiliseerida rahandussektorit ning Leedu suurimad poliitilised jõud peavad kasutatud võtteid Leedule kui demokraatlikule riigile vastuvõetamatuteks ja sobimatuteks.

Leedu ajakirjanduses on väidetud, et Paksase, presidendiks pürgiva lenduri kuju lõi Moskva reklaamiagentuur Almaks ja mitmed tema reklaamiklipid toodeti Venemaal. Filosoof Leonidas Donskis juhtis juba esimese valimisvooru ajal tähelepanu Paksase Leedu oludes täiesti uuele valimistaktikale. Varem on tema sõnade järgi seda kasutatud USAs, Prantsusmaal ja viimasel ajal eriti Venemaal, kust see nüüd Leetu imporditi. Paksase pidevalt korrutatavad ideid ja poliitilist retoorikat kasutati ohtralt ka Putini valimiskampaanias: tugev käsi, mis tasakaalustab ebaküpse demokraatia ebastabiilsust, nooruslik ja jõuline president, kes lõpuks ometi paneb kurjategijate vastu tõhusalt tegutsema õiguskaitseorganid.

Politoloog Lauras Bielinis toob välja Paksase kampaanias kasutatud algelised klišeed: "Me nägime, kuidas iga poole tunni tagant korrati nii raadios kui ka televisioonis samu klippe, milles olid mõned triviaalse sisuga fraasid. Umbes nii, et korjake seeni sügisel, sest siis sajab vihma. Ja ehkki see on niigi selge, jääb kordamise tõttu mulje, et ainult tänu Paksasele saame sügisel jälle seeni korjata."

Esmaspäevast ei liikunud Rolandas Paksas enam ainult koos oma valimisstaabi liikmetega, vaid ka ihukaitsega. Nii nõuab seadus. Pressikonverentsil oli Paksas ettevaatlik ja teda vene keeles küsitleda üritanud Vene ja Valgevene ajakirjanikel paluti saalist minna koridori. Küsimusele, kas ta kavatseb ka presidendina jätkata mootorrattaga sõitmist ja lendamist, vastas Paksas, et ka peaministrina oli tal isiklik ihukaitse, kuid senistest harrastustest ta ei loobunud. Uus Leedu president hakkab oma kohustusi täitma 26. veebruaril pärast vande andmist Seimases.

Rolandas Paksas

sündinud 10. juunil 1956 Telšiais

õppinud Vilniuses ehitusinseneriks ja Leningradis tsiviillenduriks

töötas 1979-1985 lennuinstruktorina, mitmekordne Leedu ja N Liidu meister vigurlennus

juhtis 1985-1992 Vilniuse Dariuse ja Girenase lennuklubi

1992-1997 ehitusfirma Restakas esimees

1997-1999 Vilniuse linnapea

Leedu peaminister 1999

1999. a detsembrist Leedu Liberaalide Liidu esimees (erakond lõhenes ja Paksas on praegu möödunud aasta märtsis moodustatud Liberaaldemokraatliku Partei esimees)

2000 aastast uuesti Vilniuse linnapea

abikaasa Laima insener-ökonomist, peres on tütar Inga ja poeg Mindaugas.