14.11.2008, 00:00
Lemmikmuusika kosutab südant
Teadusuuring näitab, et heal muusikal on südame-veresoonkonna tervisele sama soodne toime kui heal naljal.
USA Marylandi ülikooli teadlaste katsetest selgub, et rõõmsa
muusika kuulamisest sündivad positiivsed emotsioonid parandavad
täiesti mõõdetaval moel veresoonte tööd.
Kui katseisikud kuulasid enda valitud meelepäraseid muusikapalu,
laienesid neil veresooned ja hoogustus vereringe. Umbes samasugune reaktsioon
tekkis samade teadlaste paari aasta eest tehtud katsetes ka naeru toimel. Aga
teisest küljest, kui inimesed kuulasid muusikat, mis tekitas neis
ärevust, siis neil veresooned hoopis kitsenesid ning vereringe aelgustus.
Meditsiinidoktor Michael Miller ja tema kaastöötajad
tutvustasid tulemusi teisipäeval New Orleansis Ameerika Südameliidu
teaduskonverentsil.
“Kuna varem olime näidanud, et
positiivsed emotsioonid, näiteks naer, on veresoonte tervisele kasulikud,
siis tekkis meil loogiline küsimus, kas ka muusikast ajendatud
tundmused võivad samasugust efekti anda,” rääkis Miller.
“Teame, et eri inimesed reageerivad eri muusikastiilidele
erinevalt; seetõttu lasime osalistel enestel oma maitse järgi
meeldivat ja ebameeldivat muusikat valida.”
Katses osales
seitse meest ja kolm naist, keskmises vanuses 36 aastat. Oma individuaalse
muusikavaliku võtsid nad võimaluse korral ise laborisse kaasa
või siis tellisid selle teadlastelt ette. Katse koosnes neljast
pooletunnisest osast, mis korraldati vähemalt nädalaste vahedega: 1)
rõõmsat tuju loova lemmikmuusika kuulamine, 2) ärevaks
tegeva muusika kuulamine, 3) lõõgastumisele suunatud
audioprogrammi kuulamine ja 4) naerma ajava video vaatamine.
Katsefaaside läbimise järjekord oli juhuslik ja igaühel
isesugune.
Teadlased jälgisid katseisikute
õlavarrearteri läbimõõdu muutusi ultraheliseadme
abil. Selgus, et rõõmsatujuline muusika suurendas arteri
diameetrit keskmiselt 26 protsenti. Naeru toimel laienes see suur veresoon 19
ja lõõgastusprogrammiga 11 protsenti. Äreva muusika ajel aga
õlavarrearteri läbimõõt kahanes keskmiselt 6
protsenti.
Suurem osa katseisikutest oli lemmikmuusikastiiliks
valinud kantri, ärevust tekitama sobis aga enamiku arvates heavy metal.
Miller on üsna kindel, et mõni teine kümneliikmeline
inimrühm oleks tõenäoliselt võinud valida selleks
otstarbeks teised stiilid: “Sellest stiilivalikust ei maksa ehk
püüda liiga palju välja lugeda. Kuigi võib ju väita,
et kantri on kerge ja meeleolukas žanr, kus teemaks tihti armastus.”
Miller oletab, et muusika füsioloogiline mõju võib
kuidagi olla seotud endorfiinidega, keemiliste ühenditega, mis vallanduvad
ajus meloodiliste helide toimel.
“Igal juhul on need
tulemused muusika mu kõrvadele,” ütles ta. “Nad
juhatavad meile kätte veel ühe ennetusmeetme,
mida igapäevaelus rakendada, et hoida südametervist.”