Leonardo da Vinci maali näidatakse peagi Kadriorus
Portree leiti 2008. aasta lõpul ühest Lõuna-Itaalia erakogust.Tallinn on esimene – ja autentseks tunnistamise korral ehk ka viimane –välisriik, kuhu teos jõuab.
“Lihtsalt lubasin teie suursaadikule,” selgitab üks uuringutevedajatest, Gianni Glinni. Lubaduse tagapõhjaks on TLÜmaalikunstiosakonna juhataja Orest Kormašovi ja graafilise disaineriHelen Koka tehtud arvutisimulatsioon, mis teose ülipõhjalike analüüsideühe osana sündis. Ka kõigi analüüside tulemusi esitletakse terviklikunaesimest korda just Tallinnas.
Osalised raporteerisid Ekspressile, mis toimub.
Härra Glinni, viisite teose analüüside tarvis isegi politseisse?
Gianni Glinni (GG): Nojah. Itaalia ülikoolides jubauuriti stiili ja maalitehnoloogiat, portreteeritava koljut, signatuuri– kõik kinnitas Leonardo autorlust.
Viisime politseisse, et võtta sõrmejäljed. Chieti ülikoolil onunikaalne andmebaas: umbes paarsada tuntud kunstnike sõrmejälge,sealhulgas Leonardo käsikirjadelt ja töödelt. Võrdlemisel klappisidkolm-neli politsei leitud jälge nendega väga hästi.
Enamasti kunstiteoste analüüs vist detektiivitööd ei nõua?
GG: Kogu see uuring on väga innovatiivne – et ühe maaliga tehakse nii palju eri teste, seejuures täiesti sõltumatult.
Muide, just Oresti ja Heleni arvutimudel pakub huvi paljudeleuurijatele. Põhimõtteliselt saaks sellega ka teiste töödevalmimistingimusi mudeldada. Me ise tahame praegu kindlaks teha, kuhukunstnik asetas valguse – simulatsioon võimaldab seda – ja uuridajuukseid...
Uurida juukseid?!
GG: Põhimõtteliselt esindas Leonardo praegustGaia-teooriat – et kõik kuidagi elab, kõik on tervik ja viitabmillelegi muule. Juukseid kõrvutas ta mitmes oma töös veelainetega,kasutas neid korduvalt sarnases mustris. Püüame seda arvutis analüüsida.
Orest Kormašov (OK): Leonardo töödes pole midagijuhuslikku, kunst oli koht, kus ta rakendas kõiki oma loodusteaduslikkeuuringuid. See portree võib olla võtmeks väga paljudele muudeleasjadele, mida Leonardo tegi.
GG: Muide, üks Itaalias tehtud analüüsidest –kolju-uuring – saadetakse ka ajakirjale Nature. Seal kajastub ka Helenija Oresti mudeldamine.
Nature on ju pigem “hard science“...
(OK): Nojah, see artikkel ongi peamiselt teaduslik.Autor uurib portree abil inimese näo evolutsiooni. Ta analüüsis koljutmõõtude kaudu, meie visuaalselt. Arvutimudel aitas tal arvulisianalüüse visualiseerida ja tervikpilti luua.
GG: See uurimus on tõesti läinud palju kaugemale kui tavapärane kunstiteose analüüs.
Kas esialgsed oletused Raffaeli või Albrecht Düreri autorlusest on ümber lükatud?
OK: Pigem võiks rääkida Dürerist. Aga – ka siin onsarnasus ainult stilistiline. Kindlasti mitte maalitehniline, Dürerilaad oli hoopis teine. Nii et selle hüpoteesi võib nüüd tõestirahulikult maha kanda. Muidugi – ka meie saame rääkida ainulttõenäosuslikust kuuluvusest Leonardole. Aga analüüsid on sedatõenäosust tunduvalt kasvatanud.
GG: Testid ei jäta teisi võimalusi.
Mida teos Leonardo eluloo taustal tähendab?
OK: Teoreetilised kunstiloolised uuringud on praeguveel tegemata. Aga kui kõik paika peab, saaksime täpselt teada, kuidasLeonardo noorena välja nägi ja milline oli tema seos Lõuna-Itaaliaga,kust töö leiti.
Tuleks parandada kunstiajaloo õpikuid... Selle avastuse mõjusfäär oleks väga lai.
Mis portreest sellisel juhul edasi saab?
GG: Itaalia seadus on väga range: riigist väljaviia sellist teost ei saa. Seda tuleb hoida erilistes tingimustes,samas peab võimaldama külalisi...
Eraomanikul on lihtsam anda see muuseumile. Sellist tööd müüa on väga keeruline, mõnes mõttes ta nagu ei olegi turul.
Kuidas üldse selle hinda mõõta?
GG: See on tõesti keeruline. Bill Gates ostis 16lehekülge Codex Atlanticusest – Leonardo käsikirjadest ja visanditest –250 miljoni dollari eest. Teost saaks kõrvutada näiteks Leonardoõpilase Melzi tehtud portreega ja rääkida siis umbes 200 miljonisteurost.
OK: Nagu ütles üks mu õpilane – Tallinnas avaneb väga hea võimalus lavastada tähtsa teose röövi!
GG: Lõuna-Itaalias seda juba püüti varastada! Agaväga õnnetult: kriminaalid pidasid kohvikus aru, kui kõrvallauda sattuserariides politseinik. Kuulas, jättis kõik meelde – ja olidki pättidelmuuseumis püssid vastas.
Eestlased ja “Da Vinci kood”
■ Arvatav Leonardo autoportree leiti 2008. aasta detsembris inventuuri käigus ühest Lõuna-Itaalia erakogust. Seni serveeris advokaadist omanik võõra, aga parajas mõõdus “habemiku” pealt külalistele kohvi.
■ Teost märganud kunstiajaloolane helistas kohe matemaatikust semule Gianni Glinnile, kes palus tööd hinnata pädeval eestlasest sõbral Orest Kormašovil.
■ Tõendamaks sarnasusi teiste Leonardot kujutavate portreedega, modelleeris Kormašov teosest skulptuuri. Proportsioonide määramine nõudis arvutimudelit, mille võttis käsile EKA tudeng ja graafiline disainer Helen Kokk. Inspireerituna ühest Leonardo sketšist, modelleeriti töö kaheksanurksesse peegelkambrisse – ideaaltingimustesse, kus ilmneb, et see on maalitud täpselt klassikalisele autoportreele omase 22,5-kraadise nurga alt.
■ Mitmesuguste analüüside kaudu tegeles portreega paarkümmend uurijat. Gianni Glinni nimetab eestlaste panust väga oluliseks. “Esimest korda 600 aasta jooksul saame me öelda – näete, siin on teile Leonardo nägu!”
■ Teos on Kadrioru kunstimuuseumis väljas 5.–12. veebruarini. Konverents, kuhu saabuvad mitmed maailmanimega kunstiteadlased, toimub Tallinna ülikoolis 6. veebruaril.
