Kui ookrivärvi maja õuel Käru alevis kostab pumbakaevu kaeblikku käginat, tähendab see, et Aljona on maal. Kakskümmend ämbrit on vaja vett täis pumbata ja vedada kasvuhoonesse ja kurgipeenra juurde aiasügavuses. Jah, seal ta jookseb, süsimust pea vilksab sõstrapõõsaste vahel.

“Tule vaata – arbuus! Meil on aias arbuus!”

Viskab peenra kõrvale siruli, naerab hammaste sätendades.

“Eestis on kõik võimalik. Nagu ütleb üks mu viimase filmi kangelane: isegi arbuusi saab siin kasvatada, ainult tööd tuleb teha!”

“Muide…” Juba on ta püsti karanud. “Selle kasvuhoone tõin ma Moskvast rongiga, Eestis niisugust 100 euroga ei saaks. Sõber, kes aitas kasvuhoone-pakid rongi peale,ütles: “Sa oled hull!””

2000 pälvis Aljona tiitli miss fitness, aga auhinnareisile Kanaari saartele jättis minemata, selle asemel võttis raha välja ja asus Tallinna ülikooli režiid õppima. Mõni aeg hiljem lõpetas ka Peterburi filmiinstituudi dokumentalistika erialal (Kulka toel).

Sellest ajast peale, kui Aljonal sündis esimene poeg Timur (6), lappas ta koos abikaasa Sergei Trofimoviga maamajade müügikuulutusi, sest “Tallinn pole laste kasvatamise koht”.


Avalehele
10 Kommentaari
Loe veel: