Looduslik toit – terviklik elu

Läänemaal Pivarootsis tegutseb Polli Talu Loominguline Keskus, mille looja Marika Blossfeldtiga käis juttu ajamas Heidi Vihma.

Rahvusvahelise kujutava, lava- ja ravikunstikeskuse looja ja hing ­Marika Blossfeldt peab keskuse eesmärgiks inspiratsiooni ja väljakutsete pakkumist hii hingele, kehale kui vaimule, lisaks ökoloogilise mõtlemise edendamist. Keskus on tegutsenud 11 aastat, viimastel aastatel on muudele kunstidele lisandunud ka toidukunst – peetakse hõrgu toidu ja tervise laagreid, toimuvad nädalalõpu kokakursused.

Kohe alguses sai selgeks, et need pole veel ühed järjekordsed “teeme koos vahvaid toite”-stiilis kokakursused – Marika on erihariduse saanud holistlik tervisenõustaja, kelle põhiklientuur on New Yorgis, kus ta talviti elab ja töötab. Igal kevadel tuleb aga Marika Eestisse, Pollile. Siia peab jõudma vähemalt selleks ajaks, kui seemned mulda pannakse: kokakursustel lähevad potti ja pannile oma aia saadused.

Kõige olulisemaks tema õpetuses on loodusliku, loomuliku, tööstuslikult töötlemata toidu väärtustamine. Parim on kodumaine ja hooajaline toit, supermarketite säilitus- ja värvainetega, maitsetugevdajate ja paksendajatega toidu võiks menüüst sootuks välja jätta.

Maikuus, kui Pollil käisin, õitsesid heinamaal nurmenukud, toomingad olid täies õies – ilu kui palju, aga aiast polnud õieti midagi võtta. Kuidas siis kodulähedusest ja hooajalisusest kinni pidada?

Marika soovitab aiaservas ja heinamaal ringi vaadata: esimese saagi saab nõgestelt, naadilt, võililledelt ja nurmenukkudelt. Juurde natuke talisibulat, murulauku, peterselli (need elavad talve üle) ja materjali hautiseks või supiks on küllaga. Noortest lehtedest saab salati, muud polegi juurde vaja kui natuke oliiviõli, palsamiäädikat ja mett. Lisaks mõned nurmenukuõied ja salat näeb väga armas välja.

Kohe sain ka naadiretsepti: prae hakitud küüslauk kergelt õlis läbi, lisa pestud naadilehed. Kolmest minutist piisab – pesemisest veel kergelt märjad naadid praevad-hauduvad ruttu. Söön hea meelega nõgest ja võilille, nurmenukulehte ja maltsa, aga naati pole seni hinnanud. Marika lohutas, et ega temagi enne tänavust kevadet naati eriti armastanud. Korjasin Polli talu aia tagant pihutäie naadilehti kaasa, omapoolse täiendusena lisasin praetud naadilehtedele veel meega maitsestatud veiniäädikat, ja võin kinnitada – suurepärane roog.

Jäiku reegleid ega karme toidukeelde Marika ei sea, inimesi fanaatikuteks muuta ei soovi – kui on isu varajase sissetoodud köögivilja järele, siis võib ka seda süüa. Vürtsid, ürdid, oliiviõli, palsamiäädikas, sojakaste – need on suurepärased maitserikastajad ja toovad vaheldust Eestis peaaegu pooleaastaseks venivale kartuli-kapsa-porgandi-kaalikasöömisele.

Ka lihasöömine pole patt, aga kindlasti ei ole soovitatav ka seda liiga palju süüa ja kui vähegi võimalik, tasuks eelistada normaalset elu elada saanud looma liha. Rafineeritud suhkru ja valgest nisujahust küpsetised võiks välja vahetada looduslike magustajate ning täisterajahutoodete vastu.

Kui sööme tasakaalustatud ja looduslikku toitu, siis jätkub energiat, meeleolu ja mõtted püsivad positiivsetena ja me tuleme ka oma eluprobleemidega paremini toime. Tegelikult ei saa ei arst ega konsultant inimesele öelda, mis on õige, selle tunneb igaüks ise ära.

Oma konsultatsioonides peab Marika kõige olulisemaks seda, et suunata inimeste tähelepanu toidule: mida nad suhu panevad, kuidas toitu valmistavad, mis tunne mingi asja söömisel tekib. Ainult teadlikult käitudes on v&ot ilde;imalik hakata aru saama oma tegelikest vajadustest.

Marika Blossfeldti perekond asus Eestist Saksamaale aastal 1959, kui Marika oli pooleteiseaastane – tema isa vanemad ja vend sattusid sõja ajal Saksamaale ja emigreerumine oli võimalik perekondade kokkuviimise programmi raames. Saksamaal käis ta ka koolis.

Õppis Rootsis tekstiili, seejärel Berliinis kunsti ja New Yorgis moodsat tantsu. Joogahuvi viis Kundalini jooga õpetaja sertifikaadi omandamiseni, järgnesid õpingud Integratiivse Toitumise Instituudis (Institute for Integrated Nutrition). Teadliku ja tervisliku toitumiseni jõudmist peab Marika oma elu orgaaniliseks ja loomulikuks osaks. Kogu elu on ta liikunud ühest valdkonnast teise, kuid kõik on sujunud väga loomulikult ja loogiliselt.

Alustas visuaalse kunstiga, sellega seondusid rütmid, huvi nende vastu viis tantsuni, tantsust omakorda joogani ja joogaga liitus huvi tervisliku toitumise vastu. Ise räägib ta endast niimoodi: “Mulle on meeldinud kokku viia eri eluvaldkondi: kui tegelesin tantsuga, meeldis sellega ühendada visuaalset kunsti.

Siin Polli Talu Loomingulises Keskuses olen kokku liitnud kõik, millega ma elus tegelenud olen: visuaalne kunst, tants, jooga, toit.”

Aurutatud aedvili sidruni-sojakastmes, kuuele.

Selle roa teeb just kaste tõeliseks hõrgutiseks.

Aedviljad 
• 2 punapeeti                    
• 3 porgandit
• 1 kaalikas – kõik need kooritult ja suupärasteks tükkideks lõigutult                  
• 1 lillkapsas, õisikutena
• 1 purk (425 g) kikerherneid, kurnata ja loputada
• 1 porru, lõigata 1 cm tükkideks
• 6 lehtkapsa lehte, varred eemaldada, rebida suupärasteks tükkideks
• mõned koriandrilehed

Kaste
• 2 küüslauguküünt, pressida
• 3 cm pikkune jupike ingverijuurt, koorida ja peeneks hakkida
• 2 sidruni mahl
• veerand kl sojakastet
• pool kl oliiviõli
• 1 sl murulauku, hakitult (soovi korral)

Pange kastme koostisosad klaaspurki. Sulgege kaas ja raputage hästi läbi.

Täitke poti põhi 2,5 cm kõrguselt veega, pange sellesse aurutamissõel ja ajage vesi keema.

Lisage iga kolme minuti järel aedviljad: alustage peedist, siis lisage porgandid, kaalikas, seejärel lillkapsas. Lõpuks pange teiste hulka porru, kikerherned ja lehtkapsas. Aurutage pehmeks.

Serveerige koos keedetud pruuni riisiga. Valage kaste aedviljale ja kaunistage koriandrilehtedega.

Rukkivaht  
kümnele

Rabarber on üks esimesi aias valmivaid taimi, nii et nautige seda magustoitu just kevadel.

• 400 g rabarberit, koorida ja tükeldada
• 3 kl vett
• 8–10 sl vahtrasiirupit või agaavi­nektarit
• pool tl jahvatatud kaneeli
• 1 näputäis soola
• kolmveerand kl rukkijahu
• melissilehti ja marju kaunistuseks

Keetke rabarberit vees, kuni see on pehme ja laguneb. Lisage vahtrasiirup, kaneel ja sool.

Segage ettevaatlikult hulka rukki­jahu. Ajage pidevalt segades keema, seejärel vähendage kuumust ja hautage 5 minutit. Laske jahtuda. Vahustage segu mikseriga. Tõstke vaht väikestesse magustoidukaussidesse ning kaunistage melissilehe ja marjadega.

Serveerimisel võib lisada piima või vahukoort.