Määrdemeeste täppisteadus
Aga ikkagi, kuidas selgitada seda teistele? Neile, kes üksnes olümpiamängude ajal suusatamist vaatavad.
See mõte hakkas peas sügelema mõni aeg tagasi, kui Eesti kultuurkapital andis kehakultuuri ja spordi sihtkapitali 40 000 kroonise aastapreemia Andrus Veerpalu isiklikule suusahooldemehele Margo Pullesele, kes möödunud talvel Libereci MMil ütles kuulsaks saanud fraasi: “Andrus, mina võtaks määrdeta suusad!”
Ei salga, et Ekspressi toimetuses kostis selle peale iroonilisevõitu mõminat – määrdemees soovitas määrimata suuski ja sai selle eest preemia.
Selliselt öelduna kõlab see umbes sama arusaamatult, nagu pälvinuks tunnustuse mõni näitleja, kes “Hamleti” etenduses otsustab nimiosalisena viimasel hetkel lavale mitte ilmuda.
Ent peatagem siin iroonia. Nende suuskadega võitis Veerpalu maailmameistri tiitli. Räägime asjatundjaga.
“Margo Pulles, kuidas nende määrimata suuskadega siis on?”
Pullese jutt suuskadest, määrimisest, ilmast ja lumest on põhjalik ja asjatundlik nagu akadeemik Endel Lippmaa selgitused ja vastuväited kliimasoojenemise asjus. Kui üritada selgitada, siis need nn määrimata suusad olid siiski ühed sadade hulgast välja valitud suusad, kuhu peale oli määritud ainult sellistele lume- ja ilmaoludele, üksnes sellisele rajaprofiilile sobiv libisemismääre, mis eelmistel päevadel korduvalt katsetatud ning hommikul mõni tund enne starti päris ideaalseks timmitud. “Tavaliselt oleme me mitmeid päevi umbes sel ajal, kui tuleb oluline start, jälginud, milline on ilm, milline on lume-
struktuur ... Stardi päeval tuleme neli tundi varem kohale ja hakkame suuski ette valmistama,” kirjeldab Andruse määrdemees.
Määrimata jäi tol kuulsusrikkal ennelõunal Tšehhimaal pidamismääre.
Ilma- ja lumeolud, mil määrimata suusk mingi eelise annab, on väga-väga spetsiifilised – lahtine lumi, kergelt plussis ilm, kui lihtsalt öelda.
Nii, nagu see Liberecis oligi. Kusjuures, kui praegu kasutatakse n-ö määrimata suuska julgemalt, siis aasta tagasi oli see siiski mõningaid kõhklusi tekitav avangard.
“Muidugi loevad siin pikaaegsed kogemused. Ma määrin talviti praktiliselt iga päev suuski. Tean, kuidas suusk eri ilmade puhul toimib, mis tingimustel mingi määre töötab, kuidas kulub,” räägib ta.
Lisaks peab märkima, et hea määrdemehena tunneb Pulles Veerpalu võistlussuusavalikut nagu oma taskut ning tunnetab kahekordse olümpiavõitja ja maailmameistri kuulsat klassikasammu. “Ja ikkagi on iga olukord, iga võistlus unikaalne, täpselt sarnast pole.”
Määrimata suusatalla keskkoht, kus tavaliselt on pidamismääre, tuleb karestada. Jällegi väga peen töö. Kui karestad pisut rohkem, tekib sõidu ajal suusatalla alla jääklomp, mis pidurdab libisemist. Karestad liiga vähe, ja see suusk ei pea tõusudel.
Aga too legendaarne fraas: “Andrus, mina võtaks määrdeta suusad.”
Nagu öeldud, sadas aasta tagasi 20. veebruari hommikul laia lund. Ja temperatuur oli kergelt plussis. Põhimõtteliselt määrdeta suusale sobivad olud. Hull oli aga see, et 1,5 tundi enne Veerpalu starti n-ö määrimata suusk ei “töötanud” nagu vaja. Start oli antud, esimesed mehed olid juba läinud. Meie suusameeste füsioterapeut Lauri Rannamaa jälgis vargsi stardikoridoris, mis suusaga konkurendid rajale lähevad, ning saatis infot meie meestekoondise määrdeboksi. Oli nii määrdega kui määrdeta suusaga minejaid. Aivar Rehemaa läks määrimata suusaga ja tal see ei toiminud eriti hästi.
Aega jäi mõnikümmend minutit. Andrus tegi sooja, hooldemehed otsisid seda kõige paremat varianti. Aga lumi sadas, ilm näis muutuvat. Milline on parim? Milline?
Pulles tuunis neid määrdeta suuski veel. Usk neisse polnud kadunud. Kui stardini oli jäänud kümmekond minutit, oli meie parimal suusatajal ees kaks suusapaari. Ühed määritud kindla peale klassikalisel moel – pidamismäärdega. Teised ilma määrdeta. Ta pidi valima ja minema. Aga mõlemad suusad olid väga head. “Ja siis Andrus küsis – millised mina võtaks. Ma ütlesin: “Andrus, mina võtaksin määrdeta suusad!”” kirjeldab Pulles. Andrus tegi nii. Start. Määrdemees vaatas, kuidas ta hoolealune esimest tõusu võtab – valik oli õige, suusk töötas nagu vaja. Finišisse tuli juba võidumees.
Nii oli aasta tagasi. Kingiks nüüd hea saatus 28. veebruariks, mil Vancouveri olümpial on kavas meeste 50 km ühisstardiga klassikasõit, keerulise ilma. Siis on meie määrdemehed omas elemendis, nagu mitmed võistlused on kinnitanud.
Aga tagasihoidlik Pulles ütleb, et kõige olulisem on ikka suusataja.
Tema peab olema kõva tegija. Määrdemees vaid aitab.
