Marianne Kõrveri dokumentaalfilm "Erkki-Sven Tüür: 7 etüüdi piltides” esilinastub 1. aprillil ja jääb nädalaks CC Plaza ekraanidele.  Kinosaal on meisterliku audiovisuaalteose jaoks just see õige koht. Need seitse hetke Eesti ühe tipphelilooja elust on nime saanud tema erinevate teoste järgi ja suurepäraselt komponeeritud pildirida saadavad täpselt valitud katkendid sümfooniatest,  In Spe aegsetest lauludest, tipnedes heli ja pildi täiuslikus harmoonias. Kõrver on kord isegi intervjuus tunnistanud, et talle meeldib komponeerida oma filme nagu muusikat.

Vaatajale jääb igal juhul tunne, et ta ongi juhatatud saladuse juurde, et nüüd ta tõesti teabki, kuidas näha kastepiisas universumi, sügisese lehe tuules plagisemises kogu loomise ilu ja täiust, igavest armastust. 

Kõrveri eelmine muusikadokumentaal "Äraoldud päevade summa" portreteeris Eduard Tubinat. Ka seal oli autori sooviks leida oreooli ja aupaiste tagant üles see kõige olulisem, inimese sisu. Ka Erkki-Sven Tüüri puhul on see Kõrveril päris kindlasti õnnestunud.

Tüüri film räägib muu hulgas ka oma koha otsimisest ja sellest, et iga inimese tegu võiks ideaalis olla üks udusulg kaalukausile, mis suunaks maailma harmoonia poole. Kus on see koht, kus Kõrver ise end kõige paremini tunneb ja mida võiks see film kui udusulg universumi lisada? "Eks see paik või see seisund, kus või milles on kõige parem viibida, tuleb kõigepealt enese seest üles leida ja siis saab hakata seda täiendama ja seostama mõne geograafilise asukohaga. Aga kui see tund ja veerand kinosaalis Erkki-Sveni muusikat ja mõtteid kuulates aitaks kellelgi seda kohta enda sees paremini üles leida või mõista, siis seda ei olegi ju nii vähe."

Kõrveril on hetkel käsil juba järgmine suurem projekt tööpealkirjaga "Harjumuse jõud". Film valmib koostöös semiootik Kaie Kotoviga ja kõneleb inimese ja keskkonna vahelise konflikti tagamaadest. "Püüame selle filmiga vastust otsida küsimusele - kas see, mis ilmutab end meile keskkonnakriisina, globaalse kliimasoojenemise või lokaalsete ökosüsteemide hävimise näol, on ikka keskkonna kriis – või on ehk tegu hoopis me endi tõekspidamiste, püüdluste ja harjumuste kriisiga?"