Marsil lisaks "'näole"' ka "'pealuu"' ja "'naeratus"'
Marsi "nägu" pildistas esimesena NASA kosmoselaev Viking 1. See toimus 1976. aasta 25. juulil ning foto avaldati nädalapäevad hiljem. Pildistamise hetkel madalas päikesevalguses kümmelnud 1,5 kilomeetri pikkune kaljune pinnavorm meenutas taevasse vaatavat hiiglaslikku inimpeaskulptuuri. Just nõnda NASA teadlased ka pressiteatesse kirjutasid: valguse ja varju koosmõjul meenutavad pinnavormi kaljud inimese silmi, nina ja suud.
Loendamatud UFO-entusiastid ning vandenõuteoreetikud üle kogu maailma haarasid aga ideest lennult kinni ning keeldusid järgnenud kolmekümne aasta vältel uskumast optilise illusiooni võimalust. Alguse said teooriad iidsest Marsi inimtsivilisatsioonist, kellest on planeedile maha jäänud Egiptuse püramiide valvava Sfinksi laadne hiigelskulptuur. Fotolt "leiti" peagi ka nägu ümbritsenud Marsi püramiidide jäänused.
Spekulatsioonid hakkasid vaibuma alles seejärel, kui NASA kosmoselaev Mars Global Surveyor pildistas kaljusid 1998. ja 2001. aastal uuesti. Vikingi fotodest tunduvalt parema lahutusega piltidel avanes vaade tavalisele troostitule Marsi kaljukõrbele, milles losutavas kivirahnus oli raske ära tunda kunagist illusiooni näost.
Tänavu suvel kaardistas Euroopa kosmoseagentuuri ESA laev Mars Express "nägu" ümbritsevat piirkonda (ametliku nimega Cydonia regioon) oma setereokaameratega, saates maale ka kolmemõõtmelised fotod "näost". Mõistagi paistab neil vaid igav nukiline kaljulahmakas.
Kuid "näo" vahetus naabruses jäi pildile uus kurioosne pinnavorm: surnupealuud meenutav kalju. Nagu "näo" naabruses, nii leidub ka "pealuu" ligidal künkaid ja kaljusid, mis sarnanevad püramiididega.
Nagu oleks eeltoodust veel vähe, asub Marsi Argyre piirkonnas lisaks 230kilmeetrise diameetriga Galle kraater, milles kaljud ja liivadüünid moodustavad kosmosest vaadatuna samalaadse naeratava näo piktogrammi, mida Maa elanikud tarvitavad oma elektronkirjades rõõmsa emotsiooni väljendamiseks.
Marsi iidsesse tsivilisatsiooni uskujatel seega on, millele mõelda ka järgneval kolmekümnel aastal. Loodetavasti saabub siis Marsi skulptuuriparki ka esimene turist Maalt ning selgub lõplik tõde.
