Marslased telelemajas
Režissöör Jaak Kilmi lõpetab parasjagu oma tänavust teist täispikka filmi – kevadel esilinastunud “Sigade revolutsioonile” lisandub 1. jaanuaril ETV ekraanile jõudev “Kohtumine tundmatuga”, kus televaatajad näevad muuhulgas fiktiivset naiste jazztriot “The Kiss” ja hulluksläinud Anton Hansen Tammsaare pronkskuju.
Jaak, kuidas sa selle filmi peale sattusid?
Mulle helistati suvel ETV-st ja tehti ettepanek osaleda ETV ajaloost filmitava filmitriloogia ühe osa režissöörina. Ma ei võtnud seda pakkumist alguses teab kui tõsiselt, mul pole eriti kunagi olnud erilist telekiindumust (välja arvata lapsepõlve “Ritari ässä”, kauboifilmid ja Tarzan soome televisioonist).
Ma arvasin, et olen selle projekti puhul aheldatud sada korda nähtud arhiivikaadrite ja ETV vana kaardiväe nostalgiliste heietuste külge.
Need kahtlused painasid mind täpselt niikaua kuni ma avasin Urmas Vadi stsenaariumi, mis on ajaloolisest tõepärast sama kaugel kui Marsi planeet (kus muide toimub osa filmi tegevusest) telemaja kohvikust (millel samuti on filmis oluline koht).
Teised kaks ETV juubelifilmi on minu teada natuke realistlikumad: Ilmar Raag paigutas oma sündmused 20. augustisse 1991 ja Ain Prosa - Urmas Lennuk 1955. aastasse ETV esimese eetripäeva kanti.
Loo süžee on väga hull. Kirjelda lühidalt, mis seal toimub? Ja kes peaosades on?
Kohtumine tundmatuga on alternatiivfantaasia kuuekümnendate lõpust ETVs, ja ajast, mil marslased oskasid inimeste keelt. Seda kõike seletab suhtepentagramm, mis koosneb Valdo Pandist, Mati Tilbast, Tädi Rutist ning Tipist ja Täpist.
Lisaks nendele käivad meie pseudoajaloolisest seiklusfilmist läbi kümned ajaloolised ja fiktiivsed olendid, kellel kõigil on midagi asjast arvata. Näiteks Karl Vaino ja kõnelev koer. Peaosades on minu arust Eesti ühed kõige šefimad näitlejad: Tiit Sukk, Raivo E. Tamm, Peeter Oja, Ülle Kaljuste, Maria Avdjushko, Andrus Vaarik, Lembit Ulfsak. Pluss paljud teised tuntud ja veel tundmatud suurused.
Algselt pidi “Kohtumine tundmatuga” olema tunnine film, nüüd on ta täispikk. Miks?
ETV ootas minult tunnist telefilmi, mina aga plaanisin vaikselt “Kohtumist tundmatuga” venitada täispikaks mängufilmiks. Tegelikult oli muidugi kohe selge, et Vadi stsenaarium ei ole tunnise telelavastuse oma, vaid nõuab palju enamat – rohkem võttepäevi, raha ja inimeste entusiasmi. Kolmest kahte mulle ka võimaldati. Loo materjal oli selleks väga inspireeriv. Ma ei tahtnud Vadi esialgset vohavat fantaasiat kuidagi piirata, kuigi ratsionaalne inimene oleks seda kindlasti teinud.
Millal on filmi eetriaeg? Ja millal see kinno jõuab?
Eetriaeg on 1. jaanuaril 2005. Siis läheb eetrisse filmi televersioon. Jaanuari teisel-kolmandal nädalal toome kinno “Kohtumise tundmatuga” täiustatud ja põhjalikuma kinoversiooni. Natuke tuska muidugi see varem toimuv telelinastus muidugi mulle valmistab, samas saan ma lubada, et kinovaataja näeb midagi palju rohkemat ja uhkemat.
Mis selle töö juures sinu jaoks kõige huvitavam on olnud?
Ma ei ole kunagi varem nii näitlejatekeskset filmi teinud. Kõige lahedam oligi töö suurepäraste eesti näitlejatega. Ja tulenevalt sellest, et žanri poolest on “Kohtumine tundmatuga” komöödia, pole mul kunagi varem võtteplatsil nii lõbus olnud.
Sa oled kahe täispika filmiga aastas praegu Eestis vist kõige koormatum režissöör. Kas seda on liiga palju, oled nüüd väsinud?
Ei ole väsinud üldse. Põhjused on eelmised vastuses. Tegelikult ma mõtlen, et praegu tahaksingi mõnda aega tegeleda “madalate” žanritega – komöödiate ja muusikalide ja pööraste lastefilmidega. Kui võtteplatsil lõbus ei ole, siis ei tasu mitte mingisugune hilisem pai seda vaeva ära.
