Maskisõda Eestis: hilja ärkamine, salastatud hanked ja kordades erinevad hinnad

Maskipuuduses vaevlevad asutused haarasid paaniliselt turult kõike, mida vähegi sai. See tõi kaasa hüppelised erinevused hindades, kvaliteedis ja selles, kas kaup üldse pärale jõuab.

Politsei- ja piirivalveamet oli esimene asutus, mis koroonakriisiks valmistudes hakkas maske ja muud kaitsevarustust juurde ostma. See juhtus jaanuari lõpus. Sellest hoolimata suudeti lepingupartneritelt saada vaid nii palju varu, millest piisas kolmeks päevaks. “Oli hetki, kus meil oligi ainult kahe päeva varu,” ütleb PPA peadirektori asetäitja Janne Pikma.

Terviseameti esimene hinnang koroonaepideemia võimalikust levikust Eestis valmis alles siis, kui esimene haigestunud inimene oli meil juba diagnoositud. Enne seda oli asutustel ka keeruline otsustada, kui palju on neil vaja maske ja muid kaitsevahendeid varuda.

"Mingil hetkel andsime haiglatele signaali, et vahet pole mis hind on, ostke ära – me leiame pärast lahenduse,” ütleb Martin Kadai Terviseametist. Veidi hiljem otsustas valitsus muuta hankeid puudutava info salajaseks. Riigihaldusminister Jaak Aab lubas ajakirjaniku avalikult risti lüüa, kui ta avaldab Hiina hanke kohta detaile.

Ekspress koostas kõikide asutuste lepingute põhjal andmebaasi ning avastas, et samade vahendite hinnad erinevad eri asutustel kohati isegi mitmekordselt. Soomes skandaali sattunud maskitarnijal on aga üllatav seos PERHi suurtarnijaga.