Masu-aja vargused on meid 90ndate algusesse paisanud
Iga päev pannakse Eestimaal toime sadakond vargust. Seda on pagana palju. Kuigi kuritegevus tervikuna näitab viimastel aastatel vähenemise tundemärke - eriti raskemad kuriteod, nagu tapmised, röövimised, vägistamised ja isegi narkokuriteod -, on vargused kangekaelselt kasvuteel. Eks neist räägitakse ka rohkem kui mõni hea aasta tagasi.
Maakohtades uidates kohtab ikka ja jälle inimesi, kes laiutavad käsi: "Meie kandis pole kunagi nii palju varastatud kui sel suvel." Ametlik statistika tohutut epideemiat ei kinnita.
Tänavu juunis registreeriti umbes 2100 vargust, mis on vaid 120-130 võrra rohkem kui juunis 2007 ja 2008. Iseasi on, et iga kannatanu politseisse ei pöördugi - kes loodab kadunud asja ise küla pealt üles leida, kel puudub usk, et politsei "mingit tühist trimmerit" taga ajama vaevub. Leidub arvamusi, et avalduse teeb vaid iga teine varguseohver.
Mida varastatakse? Suvele omaselt jalgrattaid ja aiamasinaid. Üllatab aga kütusevarguste sagedus - omalaadne nähtus 90ndatest. Mitte et maskides mehed tangiks bensujaamades loetamatute numbrimärkidega autod silmini kütust täis ja põgeneks arvet maksmata.
Vastupidi, puukide saagiks langevad autod ja traktorid tavalistes parklates ja külades - paagikork kruvitakse või lõhutakse lahti, masin "imetakse" tilgatuks. Et paarikümne liitri ehk mõnesajakroonise saagi nimel võetakse selline risk, paneb imestama. Vahelejäämisel on kergemaks variandiks kriminaalkaristus, karmimal juhul tuleb murtud ihuliikmeid ravida.
Alles kaks nädalat tagasi oli Võrus pättidel omajagu õnne, et politsei nendeni esimesena jõudis: "Ööl vastu 16. juulit üritati Võrus sõidukist MAN varastada kütust. Seda märgati ning vargust üritanud isikud põgenesid lähedalasuvasse võpsikusse. Sündmuskohale toodud teenistuskoera abiga peeti kinni üks ennast võpsikus peitev isik," kõlas politseiteade.
Peamiseks varguse toimepanemise kohaks on endiselt kauplused, alates läinud aasta lõpust on aga sagenenud ka vahepeal soiku jäänud vargused autodest. Viimased on paraku seotud kannatanute ettevaatamatusega. Kui autoaknast paistab midagi väärtuslikku, siis - tsahh! aken puruks, ja läinud ta ongi... Eriti torkab silma GPS-seadmete ripakile jätmine.
Samuti võib osalt kannatanute kraesse kirjutada suurema osa jalgrattavargustest (lukustamata sõiduriist jäetakse trepikotta või poe ette), paljud korteri- või kontoritühjendamised (uks või aken on kutsuvalt irvakil) ning paljud (hoovi vedelema jäetud) aiatööriistade omanikuvahetused. Rääkimata sellest, kui varas leiab rahakotist lisaks pangakaardile ka koodi.
Juhtub ka esmapilgul seletamatut. Mida küll arvata sellest loost: "Ööl vastu 20. juulit varastati Tartus Emajõe ujumisrannast Ujula tn lõpus suur ja raske poi, mis oli kaldale lohistatud ja siis mingi transpordivahendiga ära viidud." Või juhtumist (mis polnudki päris vargus) Türil, kus murti sisse toidupoe lattu, tassiti sealt välja 50kilone kott jämesoolaga, kolm kapsapead, mitu kilo sibulaid ja kolm kotti hapukapsaid, mis siis poe hoovi laiali puistati.
Juulikuu rekordvargus nii massi kui vara väärtuse mõttes on aga juhtum Põlvamaalt, pandi pihta treiler koos sellel seisnud teehöövliga.
Juulikuu politseiteadete põhjal koostatud edetabel:
1. Jalgrattad ja rollerid
Fakte kokku kaugelt üle 20. Neist ligi pooltel juhtudel oli varastatud jalgratas lukustamata või roller nähtavale kohale jäetud.
Mõned näited: Põlvas varastati kaupluse juurde jäetud lukustamata maastikujalgratas. Võrus maja trepikojast lukustamata jalgratas. Jõgevalt maja juurde pargitud roller. Viimsis keldrist kaks jalgratast. Kallastel garaaži taha jäetud roller. Karksi vallas talust roller, millele olid võtmed ette jäetud. Võrus eramu trepikojast lukustamata jalgratas. Tartus Mõisavahe tänavale pargitud lukustatud roller. Puka vallas maja eest lukustamata jalgratas.
Politsei palub rattaomanikke olla hoolikamad ja teha omalt poolt kõik, et varaste tegutsemist raskemaks muuta. Kindlasti tuleks rattaid hoida lukustatult ning korralikke lukke kasutades paigutada need ümber ratta raami. Lukustatuna tuleks hoida ka trepikodade ja kuuride uksed, kus jalgrattaid hoitakse. Kauplusesse või mõnda asutusse asjatoimetusi tegema minnes ei tasu ratast lukustamata jätta, seda isegi mitte lühikeseks ajaks.
2. Kütus
Fakte ligi paarkümmend.
Ööl vastu 11. juulit varastati Raplamaal talu hoovis parkinud veoauto kütusepaagist 100 liitrit diislikütust. Päev hiljem naaberkülas veoauto küttepaagist 230 liitrit diislikütust. Veel nädal hiljem samuti Raplamaal veoautost juba 300 liitriti kütust.
17. juulil varastati Jõgevamaal sõiduautost UAZ 40 liitrit bensiini ning torgati läbi sõiduki rehvid. Samal ööl varastati Võrumaal ühest sõidukist 20 liitrit bensiini.
3. Aiatarbed ja -masinad
Fakte ligi paarkümmend. Pahatihti on kallid asjad kätte saadud kerge vaevaga - garaaži või abihoone uks oli lukustamata.
10. juuli õhtul viidi Pärnumaal abihoonest minema murutrimmer ja tööriistu kokku
50 000 krooni eest. Samal päeval murti Räpina vallas talu aita ja garaaži ning varastati murutraktor, muruniiduk ja mootorsaag. Samal ööl viidi Saaremaal talu kuurist ära murutraktor hinnaga 73 000 krooni. Kahtlusalune saadi kätte.
Pärnumaal viidi lukustamata kuurist muruniiduk, Rõngu vallas samuti lukustamata kuurist muruniiduk. 15. juuli öösel käisid vargad kahes Raplamaa majapidamises ja mõlemast varastati muruniiduk, ühest lisaks jalgratas.
4. Vargused autodest
Fakte ligi paarkümmend.
Tartus varastati parklas seisnud Audist teksad ja päikeseprillid. Nissi vallas viidi autost tööriistakohver, grillimisseadmed ja spordikott. Ööl vastu 20. juulit murti Tartus Aardla tänaval Mersusse ja varastati navigatsiooniseade. 22. juuli õhtupoolikul lõhkus kurikael Eesti Ekspressi kirjadega auto küljeklaasi ja varastas tühja arvutikoti. Ajavahemikus 24.-26. juuli lõhuti Tartus kolme auto aknad ja neist kõigist pandi pihta GPS-seade, ühest ka arvuti.
5. Tööriistad ja kallid seadmed
Fakte ligi paarkümmend.
Pärnumaal Tori vallas varastati kuivatist ja veskist elektrimootoreid 64 000 krooni väärtuses.
Mäksa vallas Kaagveres varastati garaažiboksidest kütust, murutrimmer, tööriistakastid, telk, elektrigeneraator, mootorsaag ja kirves. Valga linnas viidi osaühingu hoonest 13 majapidamisgaasi ballooni. Türil renoveeritava maja seina küljest soojuspump ja hulk tööriistu. Kohila vallas varastati krundilt fekaalitünn väärtusega 9500 krooni. Sakus suvila hoovi pargitud autolt elektrigeneraator. Kahju 65 000 krooni. Millalgi 18.-25. juuli vahel murti Puhja vallas sisse ühe aktsiaseltsi tööstusesse ja varastati 10 elektrimootorit, keevitusagregaat, elektriboiler, süvaveepump. Kahju 200 000 krooni.
6. Toiduained ja alkohol
Fakte kaugelt üle kümne.
Orava vallas tungis varas suvilasse ja rahuldus murutraktori võtme ning pooliku konjakipudeliga. Türil ja Juurus varastati öö varjus kauplustest alkoholi ja sigarette. Viimsis tabas politsei 20aastase Arno, kes püüdis kauplusest varastada 5000 krooni eest kaupu.
Tartu vallas Lähtel murti tallu ning varastati 50 kilo suhkrut. Raplamaal Vigalas tungiti aga veoauto külmik-haagisesse, kust varastati ligi 800 kilo lihatooteid. Tartus lõigati hoovil seisnud veokil puruks koormakate ja varastati kartulikrõpse.
7. Sõiduautod
Fakte kümmekond.
Tartust varastati Honda CRV ja sinine Chrysler. Jõhvis kaupluse parklast Opel Vectra. Kohtla-Järvel aga kolmel ööl järjest vastavalt Volkswagen Golf, Ford Sierra ja BMW 318.
Varastati ka sõidukõbmatuid masinaid. Ülenurme alevikus viidi hoovist Audi, millel puudusid aku ja rool. Tõlliste vallas viidi talust minema vana sõidukõlbmatu Zaporožets.
8. Autolaternad ja muud detailid
Fakte kümmekond.
Järvamaal Väätsa vallas kruviti Ford Mondeo küljest sigaretisüütaja ning mõlemad esituled ja suunatuled. Põlvas varastati esituled Nissanilt, Helme vallas aga teel seisnud ekskavaatorilt.
Võrus haaras keegi endale Vilja tänaval maja ette pargitud Mercedes Benzi märgi. Raplamaal Kaius ja Tartus Lääne tänaval viidi Alfa Romeolt ja BMW-lt rehvid koos velgedega. Sillamäel Gagarini tänaval aga Toyota Corolla küljest peeglid.
9. Uste-akende lahti unustamine
Fakte kümmekond.
Tartus Kalda teel läks lukustamata korterist mobiiltelefon. Tartus Tammsaare tänaval korterist laualt rahakott. Varas sisenes tuppa läbi avatud akna, omanik ise oli samal ajal köögis. Narva-Jõesuu sanatooriumi lukustamata toast sai varas saagiks kaks mobiiltelefoni ja parfümeeriat. Kahju 15 500 krooni. Kohtla-Järvel tungis varas läbi akna korterisse, kust hiivas televiisori ja mobiiltelefoni.
10. Liigse usalduse tagajärjed
Vahelduseks paar näidet kelmustest, mis erinevad vargustest peamiselt selle poolest, et ohver annab ise raha ära ja on vähemalt esialgu juhtunuga rahul.
Jõgeval tõi umbes 30aastane mees ühte kauplusse paki, mis pidi sisaldama arvutidetaile.
Tooja väitel oli selle tellinud kaupluse omanik. Müüja võttis paki vastu ja andis toojale 870 krooni. Hiljem selgus, et kaupluse omanik polnud midagi sellist tellinud. Päeva jooksul püüdis kelm sama skeemi järgi toimida veel kolmes kaupluses, kuid nendes tema pakutud pakki vastu ei võetud.
Valgas helistati ühe naise kodusele lauatelefonile ning teatati, et tema poeg on põhjustanud liiklusõnnetuse. Naisele öeldi telefoninumber, millele kästi kohe helistada. Kui ta oli helistanud, küsiti naiselt 50 000 krooni ja lubati, et sel juhul ei tule pojale kriminaalasja. Pärast seda andiski naine küsitud raha.
Tartu linnaraamatukogus varastati käekott koos rahakotiga. Kannatanu leidis käekoti Atlantise juures asuvast pargist ja selgus, et kontolt on võetud 14 975 krooni. Ka Järvakandis võeti pangaautomaadist võõrast kaarti ja pin-koodi kasutades 10 000 krooni.
Raplamaal Tallinna-Rapla-Türi maanteelt hääletajad peale võtnud inimene avastas võõraste lahkudes, et keskkonsoolist on kadunud rahakott koos juhiloa, dokumendi ja sularahaga.
Tartus aga unustas kannatanu oma sülearvuti Apple juhututtava autosse ning ostukeskusest tagasi tulles avastas, et juhututtava autot enam pole. Autojuhi nime ja auto marki kannatanu ei teadnud.
11. Kirikutelegi ei halastata
Narvas varastati Kreenholmi tänaval asuvast kirikust küünlajalg maksumusega 100 000 krooni. Lohusuu kirikul lõhuti 14 aknaklaasi ja varastati samuti küünlajalg, väärtusega 20 000 krooni.
Viljandis aga sai politsei kätte kolm noormeest, keda kahtlustatakse Viljandi Jaani kirikust annetusraha varastamises. 10. juunil varastati kirikust annetuspurk 35 krooniga, kaks nädalat hiljem said vargad endale annetuskasti juba 15 000 krooniga.
12. Küttepuud
"Rege rauta suvel". Raplamaal Raikküla vallas viidi metsast 30-40 tihumeetrit kuuse ja männipalki ning lepapuust küttepuid. Kahju 60 000 krooni.
Palupera külas varastati talust ühe ruumimeetri jagu küttepuid. Tabivere vallas Maarja-Magdaleena kooli territooriumilt aga kaks ruumi lõhutud küttepuid.
13. Liigitamatud lood
Kohtla-Järvel varastati Järveküla tee ja Kalevi tänava ristmikult dekoratiivseid männipuid.
Kahju 12 000 krooni. Tartus pandi lemmikloomapoest pihta küülik maksumusega 600 krooni.
Pole teada, kas pikk-kõrva vajati toiduks või lemmikloomaks. Adavere alevikus viidi kaupluse lukustamata kõrvalruumist seitse kotti taarat. Pärnus aga varastas 47aastane naine kauplusest ajakirja Barbie, kuid tabati teolt.
Kuraditosin soovitust, kuidas vargusest pääseda
Õiguserikkumise toimepanemist ei ole kunagi võimalik ette näha ega ole võimalik ennast ka täielikult kindlustada. Siiski on meil kõigil võimalus õiguserikkumisi ja meie endi ohvriks langemist vähendada. Selleks piisab, kui meelde tuletada lihtsaid tõdesid:
1. Rannas ei tohi oma asju järelevalveta jätta. Kõige lihtsam variant: minnes randa seltskonnaga, lepitagu kokku, kes jääb asju valvama siis, kui kaaslased ujumas on, või siis võimaluse korral kasutada randadesse paigaldatud hoiukappe.
2. Autot parkides ei tohi autosse nähtavale kohale jätta kurikaeltele ahvatlevalt mõjuvaid esemeid. Arvestada tuleb ka sellega, et sinu jaoks tühiseid asju sisaldav kilekott võib kiusatust tekitada ja tagasi tulles leiate eest lõhutud autoakna.
3. Kui olete jalutuskäigul või söömas, võib varas hooletult üle õla heidetud või toolileenile jäetud käekotist napsata rahakoti või kotist ahvatlevalt välja paistva videokaamera või fotoaparaadi.
4. Ja mõtle, milline võib olla pikanäpumehe rõõm, kui ta rahakotist leiab lisaks su dokumentidele ja pangakaartidele ka koodid!
5. Suvisel ajal jäetakse aken või rõduuks sageli ööpäev ringi lahti. On see ikka mõistlik? Viimasel ajal on taas sagenenud juhtumid, kus "lahke pererahvas" teisel korrusel magab, aga samal ajal minnakse esimese korruse avatud akna või ukse kaudu majja ja viiakse sealt kaasa kiirelt kaasa haaratavad esemed.
6. Muruniidukid, -traktorid ja muud tööriistad tuleks panna lukustatud kuuridesse või keldritesse. Pahaaimamatud inimesed hoiavad neid maal või suvituspiirkondades sageli lahtiselt õue peal. Vargale piisab mõnest minutist, rääkimata siis sellest, kui valdused (mitmeks) ööpäevaks valveta jäetakse.
7. Jalgrattad tasuks lukustada U-lukuga, mitte tavalise trossluku abil, sest viimase lõikab varas kerge vaevaga pooleks ja sinu ratas ongi omanikku vahetanud!
8. Sissemurdmine toimub enamasti siis, kui pererahvast kodus ei ole. Seepärast ei tasu oma tööl oleku aega ega puhkusesõite kõikidele avaldada. Loo suhted oma naabritega. Head suhted naabritega aitavad sul rahuliku südamega suvepuhkust veeta.
9. Enne puhkusele sõitmist lepi sõbra või naabriga kokku, et ta tühjendaks sinu postkasti, kohendaks kardinaid, koristaks aias lehti ja niidaks muru. Nii jääb mulje, et elu kulgeb oma tavapärast rada. Kasuta aegrežiimil töötavaid lüliteid, mis panevad sinu ära olles kodus tööle valgustid, raadio, televiisori ja muud seadmed. See jätab mulje, et pererahvas on kodus. Kasuta liikumisanduriga välisvalgustit.
10. Kandes seljakotti, ära jäta väärtuslikke esemeid koti välistaskutesse ning ühissõidukis hoia kotti enda ees käes. Ära hoia dokumente, raha, mobiiltelefoni riietuse välistaskutes. Hoia oma kotti nii, et seda poleks kerge jõuga käest rebida.
11. Ole kahtlustav! Kord hallil ajal panid vargad paneelmajade trepikodadesse kuulutuse: "Nädalavahetusel teeme prussakatõrjet! Keda pole kodus, pange ukse taha purk, kuhu paneme mürgi!" Muidugi oli varastel hea tegutseda, kui inimesed kodust lahkumisest purgiga märku andsid.
Suhtu umbusklikult isikutesse, kes üritavad avalikes kohtades sinuga selge põhjuseta (nt midagi reklaamides, segast juttu ajades) kontakti otsida. Tegemist võib olla grupiviisilise tegevusega, kus üks isik juhib su tähelepanu mujale, sel ajal kui teine varastab.
12. Kui oled varga teolt tabanud, anna raisale meeldejääv keretäis. Aga mitte liiga kõvasti! Kiusatus sajandi või paari tagune levinud komme hobusevaras esimese puu või laternaposti otsa puua tuleb maha suruda. Politsei reageerib varguse üksikjuhtumiga võrreldes omakohtu juhtumile palju ägedamalt ning algsest kannatanust võib saada kurjategija või vähemalt kahtlustatav.
13. Kui juba juhtus, siis politseisse pöörduda tasub tingimata. See ei maksa midagi. Isegi kui arvad, et politsei ei hakka mingi trimmeri pärast ennast vaevama, fakt fikseeritakse ja asjaolude kokkulangemisel võib teade üksikust juhtumist viia vargabande käekirja tuvastamise ja kokkuvõttes palju suurema avastuseni. Kui politsei paljastab varastatud asjade kokkuostja, on sul lihtsam varastatud asi tagasi saada, kui avaldus tehtud.
