06.03.2009, 00:00
Mees jäi lolli peaga poole miljoni kroonisest autost ilma
Kelm pettis võltsitud maksekviitungitega heausklikelt inimestelt kalleid autosid välja.
Pahatahtlik ostja esitas auto müüjale Toomasele (nimi muudetud)
internetipanga rahaülekande väljatrüki, mis hiljem osutus
võltsinguks. Heauskliku müüjana oli mees aga auto juba
ostja nimele ümber registreerinud. Masin kadus jäljetult, raha
aga ei laekunud kunagi.
Toomas otsustas oma auto Audi A8
müüa. Hind oli ligi pool miljonit krooni. Ta pani
müügikuulutuse internetti. Umbes kuu aja eest reageeris
sellele 23aastane noormees. Sõitis kohale, vaatas autot ja
ütles, et ostab ära. Noormees teatas, et ei osta masinat laenuga,
vaid sularaha eest, raha aga (tegemist on ju suure summaga) kannab
müüja arvele internetipanga kaudu. Toomases see kahtlust ei
äratanud.
Kõik tehingu üksikasjad räägiti
selgeks töönädala lõpuks. Ühel jaanuarikuu reedel
sõitis noormees Toomase juurde, näpus maksekinnituse
väljatrükk internetipangast, mis näitas, et makse on sooritatud.
Paberil paistis kõik korras olevat – nii ostja firma kui ka
müüja nimi ja summa. Igaks juhuks kontrollis Toomas, kas
maksekinnitusele märgitud firma on ikka äriregistris olemas. Selgus,
et tegemist oli täiesti olemasoleva firmaga.
Toomas
võttis väljatrüki ja registreeris Audi ümber uue
omaniku nimele.
“Reedeks ei olnud raha laekunud, aga ma
leidsin, et see on loogiline – pankadel kulub ülekande tegemiseks
tavaliselt kuni üks tööpäev,” räägib
Toomas. “Raha ei tulnud ka nädalavahetuseks. Mõtlesin, et ka
see on loogiline. Ja alles esmaspäeval, kui minu arvel seda poolt miljonit
ikka ei olnud, lõin häirekella.”
Esmaspäeval
läks Toomas panka, kus talle kinnitati, et tema arvele ei ole
tõepoolest mingit raha laekunud. Sellel hetkel taipas Toomas, et on ilma
nii rahast kui ka autost.
Printeripetturil teisigi
ohvreid
“Pöördusin politseisse,”
jätkab Toomas. “Ja mulle öeldi, et esiteks ei ole ma selle
petisest ostja ainus “klient”, sest ta on teinud rea sarnaseid
tehinguid ka varem. Teiseks aga teatati, et selle aja jooksul, kui ma raha
ootasin, on minu auto juba kaks korda edasi müüdud! Ja et mul on
lihtsalt vedanud, et autot ei jõutud veel Eestist välja
viia.”
Politsei kinnitab Toomasega toimunut. Algatatud
on kriminaalasi kelmuse paragrahvi alusel.
Petisest ostja on
kinni peetud. Üksikasju uurimise huvides ei avaldata.
“Mul on sellest asjast äärmiselt ebameeldiv
rääkida,” iseloomustab olukorda Toomas. “Olen olnud ise
tola, et lasin ennast selliselt lollitada. See tähendab, et ma ei
kontrollinud kõike nagu vaja. Aga ma tõepoolest ei osanud arvata,
et selline olukord on praegusel ajal võimalik.
Sellepärast ei tulnud mulle pähegi, et mul võidakse nahk nii
lihtsalt üle kõrvade tõmmata.
Teisest
küljest tahan öelda, et käes on samasugused ajad nagu 90.
aastatel, ning et kõike ja kõiki tuleb üle kontrollida.
Jälle on ilmunud välja need, kes tahavad kõige labasema
pettusega teenida, nagu omal ajal sõrmkübaramängus. Ja
praegusel ajal kellegi aususele lootmine läheb väga kalliks
maksma.”
Toomas ootab, et politsei tagastab talle leitud auto.
Politsei: tavaliselt ollakse valvsamad
- Politsei peab Toomase juhtumit haruldaseks. Suuremate summade puhul olevat inimesed tavaliselt palju valvsamad.
- Politsei paneb inimestele südamele, et nad ei loobuks oma müüdavast varast enne, kui ei ole eelnevalt veendunud, et raha on nende arvele laekunud.
- Kui ostja väidab, et on kauba eest raha müüja arvele kandnud, ja esitab tõendava dokumendi, ei maksa seda kinnisilmi uskuda, vaid tasub alati kontrollida pangast, kas rahasumma on ka reaalselt arvele laekunud.
- Põhja Politseiprefektuur on alustanud juhtumi suhtes kriminaalmenetlust kelmuse paragrahvi järgi.