Mesinduse algtõed: sul peab olema palju lapsi
1. Mesilaste pidamine nõuab korralikku kaadrit.
2. Asja väga peeneks ajada polegi tarvis.
3. Siiski – koht peab
olema hea.
4. Tuleb arvestada loomse
vandalismiga. Ilm
ar tonksab tühja sinist taru, mille alumine ots on täiesti ribadeks
kistud. Nugise töö.
Ilmar: “Nugis võib sul
minna ülevalt või alt või ükskõik kust –
lõhub taru nii ära, et seda enam ei paranda. Täitsa
pöörane elukas!”
Aga võivad tulla ka
hiired-rotid. Närivad taru lennuava suuremaks, poevad sisse, välja
enam ei saa ja söövad ära kõik, mis tarus leida on.
Või tulevad novembris-detsembris tihased, koputavad viisakalt
nokaga vastu taru ja pistavad külalisi uudistama tulnud mesilase
lihtsalt nahka.
Ja lõpuks on muidugi karud. Karudele on
Särjed kaotanud paarkümmend mesilasperet.
Ilmar:
“Oi! Katused kisub pealt ära, kärjeraamid veab minema, kergemad
tarud keerab kummuli...”
Ei aita karude vastu muu kui
elektrikarjus, räägib Ilmar. Kuigi mesikäpp – tundlik sell
– võib siis solvuda ja kiusu pärast pererahva
marjapõõsad üles kaevata. Niimoodi ta ükskord
Särgedele tegi.
5. Rabistada mesilas ei
maksa. Ilmari isa Ain Särg – günekoloog ja kirjamees
– sai pähe 60 nõela, kui tal puu otsas mesilassülemi
järel turnides kaitsemask eest ära kukkus.
(Vahemärkus: sülemi püüdmise otstarbel mööda
puid ronimine on mesinduses tavaline asi.)
Ilmar: “Oleks isa
olnud tavaline mees, mitte kogenud mesinik – võib-olla oleks
läinud ka...”
Sest kui proff kannatab ära kuni 150
nõela, siis tavalisel mehel on mõnikord juba ühe sutsu peale
sõrm nagu sardell, räägib Ilmar.
Üldiselt:
mesilaste tuju ja nõelamisisu mõjutavad igasugused asjad –
päritolust kuni ilmastiku ja maa magnetvälja jõujoonteni. Ja
mõned mesilaste tõud lihtsalt ongi teistest tigedamad.
Laur: “Mine peret vaatama enne pikset, ja norid ise vopsu. Aga
tavalises olukorras, kui sa ei rabele ja ilm on ilus nagu praegu,
siis...”
Ilmar on avatud taru kohale kummardunud ja mesilased
siiberdavad mööda tema kergelt konksus sõrmi rahulikult
edasi-tagasi.
Ilmar: “Näed! Mitte midagi nad ei
tee!”
6. Napsu võtta pole ka
mõistlik. Ükskord komberdas Särgede õuele
võõras meeskodanik ja deklameeris kohmakalt, et tal auto kraavis,
äkki peremees tuleb sikutab välja.
Aga mis sa teed: mees
švipsis, lõhnad juures. Ja mesilased – kes alkoholi sugugi
ei salli – olidki kohe kallal.
Ei jäänud siis mehel
üle muud kui imestada, et “küll teil on kurjad
kärbsed!”.
Samamoodi ei maksa minna taru kallale higisena
või siis, kui olete end mõne peene odööriga üle
pritsinud. Ka selle peale võivad “kärbsed” kergesti
kurjaks saada.
7. Habeme võiks mesinik
rahumeeli ära ajada. Tavainimese mõtlemine on ikka nii, et
õigel mesinikul peab olema paks habe – nagu pühendunud
hevikollil pikad juuksed ja meremehel triibuline särk.
Tegelikult tõsine mesinik tavaliselt lõuga karvaseks ei lase.
Muidu on mesilased kohe habemes sees, jäävad sinna kinni, pirisevad
närviliselt, nõelavad ja võivad isegi otsa saada.
Ilmar: “Ei. Ega see habe hea ei ole!”
8.
Mesinikutöö pole niisama lihtne. Talvel muidugi suurt midagi
tegema ei pea. Aga suvel – meevõtu aegu – tuleb mesinikul
kuuma ilmaga tundide viisi higistada,
täisriided seljas.
Laur: “Nojah, see pole nagu ehitusel,
et lased päev otsa palja kõhu väel ringi!”
Ilmar: “Jah, aga meie mahtude juures pole ta ka nagu lehmapidamine. Et
kogu aeg ainult lüpsad ja lüpsad...”
Seevastu
päris tõsine meetootja – kellel on vähemalt paarsada
taru – peab suvi läbi arvestama
täistööpäevadega. Vahetab pidevalt täitunud
kärjeraame, veab mesilasperesid ühest kohast teise korjele ja vaatab,
et need sülemina paljunema ei kipuks. Sülemlevad mesilased koguvad
nektarit ainult enese tarbeks ja mesinikule kärgi ehitada ei suvatse.
Aga olgu mahud millised tahes, igal juhul ei saa mesinduses nii, et
lihtsalt “hakkad” ja kohe “oskad”, räägib
Ilmar. Põhi peab all olema.
Laur: “Ega siin, jah, huupi
katsetada ei saa. Üks tsükkel kestab ju terve aasta.”
Ilmar: “Nojah. Ja mina olen mesilasi pidanud juba 40 aastat – aga
ikkagi pean vaatama, et kuskil viga ei teeks. Sa võid alati kuskil vea
teha!”
Lõpetuseks. Särgedel
on järjepidev suguselts – trobikond endisi, praegusi ja tulevasi
arste ning õpetajaid. Ja vabadel hetkedel antakse siin peres oma
kuludega välja luulet-proosat.
Nii et pole siin midagi. Tuleb ka
Ilmaril naatide seest välja vupsata ja kulmineerida mesindusloeng
asjakohaselt – värsikesega omaenese kogust “Lambri
laulud”:
Sinilill ja mesilane,
Mesilane, sinilill.
Kahekesi tuli kevad,
sinikollane aprill.
Idüll
Otepää lähistel kestab. Ilmar Särg särab üle
kogu näo.
- ;Üks mesilaspere annab korralikul aastal mett keskeltläbi25–30 kg.
- ;Tarusid tühjendatakse kaks-kolm korda aastas, esimest korda juuli algul ja viimast korda augustis.
- ;Mesi on kasulik kraam: hoiab ära külmetuse, aitab toekamal inimesel;kaalust alla võtta ja teritab tähelepanu. Selleks, et püsida terve nagu;purikas, võiks inimene mett süüa iga päev, aasta peale kokku 1,5–2 kg.
- ;Suure bioaktiivsusega Eesti mesi maksab omanikult ostes praegu umbes;60–70 krooni (kaupluses muidugi rohkem), küsitava väärtusega Hiina;importmesi on poes samas hinnaklassis.