Mida digileht lisaks annab?

1. Sisujuht
2. annab ülevaate lehe peateemadest ja multimeedialahendustest. Teemadel klõpsates pääsed otse loo juurde.

1. Infonupud
2. Detailirohketel piltidel on sageli nupud, millel klõpsates avaneb uus aken lisainfoga.

1. 360° vaatega fotod
2. Fotol vasakule või paremale liikudes saab vaadata ringvaatepilti.

1. Teemaplokid
2. Suuremate teemade avaküljel on viited kõigile lugudele, mis selle alla kuuluvad.

1. Videointervjuud
2. Usutluste juures on videoklipid, kust saab vaadata lõike vestlusest.

1. Taustamuusikaga fotogaleriid
2. Nupul klõpsates hakkab mängima muusika, ise saab samal ajal pilte sirvida.

1. Heliklipid
2. Plaadiarvustuste juures saab kuulata lugude näiteid.

1. Videod
2. Filmilugude juures on vaatamiseks videokatkendid.

---

Lehtede digipööre

Ajalehed on muutumas. Ajalehed on praegu muutumas rohkem kui kunagi varem oma 400aastase ajaloo jooksul.

Üks põhjuseid on kindlasti innovatsioon tehnoloogias, millest veel mõni aasta tagasi vaid vähesed und nägid. Puutetundlikud ekraanid lubavad arvutitega uut moodi suhelda — puudutada infot otse ekraanil. Pole siis ka ime, et juhtivad tehnoloogiauuringute tegijad, nagu Gartner ja IDC, ennustavad tahvelarvutite menukusele lähiaastateks kasvu, mis personaalarvutite levikut üha aeglustab. Tahvelarvuti on lihtsasti kaasaskantav, kerge ja hoopis teistmoodi kasulik kui tavaarvuti, mistõttu tahvli peamisi kasutusalasid on uudiste jälgimine ja meelelahutus.

Kuigi personaalarvutid on saanud endale tahvlite kujul konkurendi, on neil ikkagi oma vankumatu roll. Kui võrrelda kaupluses müüdavaid süle- või lauaarvuteid täna ja paar aastat tagasi, on märgata kahte muutust: arvutid on tunduvalt võimsamad ja tunduvalt odavamad. Nii on keskmine tavaarvuti tänapäeval täiesti piisavalt varustatud, et sellest vaadata muusikat ja videoid täis digitaalset ajalehte.

Kui lisame siia veel juhtmevaba internetiühenduse, mis katab mõistliku kiirusega sisuliselt kogu maa, siis on tehnoloogilised eeldused Eestis ajalehtede digipöördeks olemas.

Eesti Ekspress ja Eesti Päevaleht käivad siin maailma suurtega samas tempos, mida on muide juba ka rahvusvaheliselt tunnustatud. Maailma ajalehtede ja ajalehekirjastajate assotsiatsion (WAN-IFRA) tunnustas tänavu oma XMA Cross Media Awardsi ehk ristmeedia auhinnaga ka Eesti Ekspressi digitaalset väljaannet. Ekspress jagas auhinnalisi kohti selliste väljaannetega nagu näiteks The Sunday Times, Die Welt, Bloomberg Businessweek, Aftenposten jne.

Aga tehnoloogia võidukäik iseenesest pole muidugi põhjus muutusteks. Põhjus on lugejate ootuste muutus, täpsemalt öeldes, uute lugejate uued ootused. Meil on kasvamas üles põlvkond inimesi, kes ei mõista, miks teleriekraan näpupuudutusele ei reageeri. Nemad hakkavad kasutama ja juba kasutavad ühiskonna ja teiste inimestega suhestumiseks üha rohkem tehnoloogiat. Sellepärast peavad ka ajalehed vormiuuendusi läbi tegema, et uued lugejad tajuks ajakirjanduse rolli ühiskonnas. Sest see pole muutunud: olla sõltumatu ja kriitiline ühiskonna vaatleja.

Kuhu see ajalehtede muutuste tee välja viib, võib vaid fantaseerida. Selge on see, et ka maailma ja Eesti kõige innovaatilisemad ajalehed teevad digipöördes alles esimesi julgeid samme.

Hans Lõugas

, tehnoloogiaajakirjanik

1. Võimalused digilehtede lugemiseks
2. Internetis ajaleht.ekspress.ee ja ajaleht.epl.ee
3. ■Kõigi võimaluste kasutamiseks on vajalik nüüdisaegne internetilehitseja: Google Chrome, Mozilla Firefox 6, Internet Explorer 9 või Apple Safari.
4. Apple iPadi tahvelarvuti
5. ■Tõmba Eesti Ekspressi ja Eesti Päevalehe rakendused App Store’ist.
6. Android 3.0 või uuema opsüsteemiga tahvelarvuti (nt Samsung Galaxy Tab 10.1)
7. ■Tõmba Eesti Ekspressi ja Eesti Päevalehe rakendused Android Marketist.
8. ■Lehtede lugemiseks on vajalik lugemisõigus. Üks lugemisõigus kehtib korraga kõigis kanalites, s.t sama kasutajanime ja parooliga saab sisse logida nii iPadis, Androidi rakenduses kui ka veebis.