Miks juhib tipp-parteilane poliitilisi raadiosaateid?
Ajakirjanik Hannes Rumm, miks juhite Kuku raadios poliitika- ja ühiskonnaeluteemalisi saateid "Keskpäevatund" ja "Pressiklubi", olles ise sotsiaaldemokraatide üks esikandidaate parlamendivalimistel, lisaks veel kaitseministri kandidaat?
Sellepärast, et see on mu töö, olen seda tööd juba mõned aastad teinud ja nüüd teen kuni jaanuari lõpuni.
Nagu ka eelmistel kordadel, viimastes valimiseelsetes saadetes mina ja Hannes Astok kindlasti eetris ei ole.
Aga kas te oma praeguse tegevuse ja sotsiaaldemokraatide JOKKi lõpetamise kampaania vahel vastuolu ei tunneta?
JOKK-kampaania on ühekordne asi, aga ma olen ju kandideerinud viimastel neljadel või viitel valimistel. Ja iga kord olen kuskil raadios samal ajal tööd teinud ja iga kord on mall olnud täpselt samasugune - et mingi ajani, kokkuleppel toimetusega, tehakse neid saateid ja mingist ajast otsib toimetus asendajad. Meil on praegu Kuku peatoimetaja Janek Lutsuga kokkulepe, et mina ja Astok astume kõrvale veebruarist.
Ütleksin juurde veel seda, et septembris kuulusin presidendivalimistel Toomas Hendrik Ilvese meeskonda ja kuigi siis mult keegi seda ei nõudnud, ka siis ma kuu aega enne presidendivalimisi tõmbusin "Keskpäevatunni" saatest tagasi. Sest oleks olnud väga ebaeetiline ise kommenteerida neid asju, mida ma tegin presidendivalimiste raames. Nii et ma arvan, et kuuajane eetripaus enne valimisi on igati mõistlik ja eetiliselt korrektne.
Raadio Kuku peatoimetaja Janek Luts, kas juriidiliselt on Hannes Rummi tegevus saatejuhina korrektne?
Juriidiliselt võib Hannes Rumm eetris olla kuni kolmanda märtsini, neljandal märtsil ei tohi enam ükski kandidaat raadios esineda. Aga härra Rummi ei ole meil juba veebruarist. Veebruar on tal vaba meie poolt. See on tema enda ettepanek ja minuga kokkuleppel me vahetult enne valimisi ei tee temaga saateid.
Ma ei nimetaks praegust olukorda JOKK, sest olgu inimene mis tahes nahavärviga, usutunnistusega või poliitilise maailmavaatega - mitte miski ei takista temal tegemast raadiosaateid. Ükski seadus ei keela seda. Olgu ta Keskerakonnast, Reformierakonnast, sotsiaaldemokraat või nii edasi. Ma arvan, et see oleks ka inimõiguste piiramine, kui inimene ei või tegutseda meedias siis, kui ta on ametlikult teatanud, et ta on astunud ühte või teise erakonda.
Kuid kas on eetiline, et ajakirjanik kuulub mõnda parteisse?
Isiklikult mulle meeldib loomulikult palju rohkem, kui ajakirjanikud oleksid siiski äraootaval seisukohal poliitilistesse parteidesse astumise suhtes.
Kuid sõltub tihti ka inimesest - konkreetselt Hannes Rummile pole mul küll mitte midagi ette heita. Et ta oleks kuritarvitanud seda positsiooni, mille ta on meie juurest saanud. Et meie koostöö oleks sellepärast kannatanud.
