• 1) Vanalinn kultuuripärandina ja selle maine rahvusvaheliselt kannatab. Ehk nagu muinsuskaitsespetsialist Olev Liivik on öelnud: „Läänemaailmas ei tuleks uute majade ehitamine iidse linnamüüri äärde kõne allagi."
  • 2) Fantastiline vaade ehitatakse kinni, võimalus kõik lahti jätta mängiti maha.
  • 3) Inimesed on pahased. Justkui lubati, et ei ehitata, aga ikka ehitatakse.

Seejärel võiks küsida, mis on mündi teine külg:

  • 1) Restoril on Riigikohtu otsusega luba ehitada rohkem, kui tegelikult tehakse - üks tornidevaheline lõik jääb täis ehitamata.
  • 2) Linna- ja riigiametid on andnud Restorile kõik antud ehituseks vajalikud load ja kooskõlastused.
  • 3) Ala saab sügiseks lõpuks korda ja avalikkusele avatuks.

Aga tagasi algusesse. Miks käib iidse müüri ääres ehitustegevus?

2003. aastal jõudis avalikkuseni uudis, et Restor on paljastanud vanad hooned lammutades linnamüüri ja ehitab sinna luksuslikke ridaelamubokse. Avanenud vaade lummas paljusid, sealhulgas ka kõrgeid ametnikke. Selgus, et Restoril oli luba rekonstureerida 17. sajandi lõpus - 18. sajandi alguses ehitatud barakid, mis olid toona kasutusel püssirohukeldritena, kahekorruselistena. Hooned mahutasid hiljem näiteks soomusautode divisjoni, mis surus maha 1924. aasta mässu, nõukogude ajal olid siin siseministeeriumi garaažid.

Restor „avastas", et ilma lammutamata pole see võimalik ja lammutaski, muinsuskaitselt küsimata, vanad müürid. Linn leidis, et see pole selline rekonstrueerimine, milleks luba oli antud, ja tühistas ehitusloa osaliselt. Asi läks kohtusse, ja 2006. aastal andis Riigikohus Restorile õiguse. Linn oli jäänud tühjade kätega ja pidi hakkama kokku leppima.

Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitseosakonna juhataja Boris Dubovik:

„Inimestel on lühike mälu. Riigikohtu otsus oli selline, et Restor oleks võinud kõik müürilõigud täis ehitada."

Täpsustagem: kõigepealt ehitati ridaelamuboksid Restor Plate ja Eppingi torni vahelise müürilõigu äärde, praegu käib töö Eppingi ja Grusbeke-taguse torni vahel ning kompromissina jääb täis ehitamata Grusbeke-taguse ja Renteni torni vaheline lõik. Selle kompromissi hinnaks on vanalinnas, Vana-Viru 3 asuv kolmekorruseline maja, mille Restor vahetuskaubana 500 ruutmeetrise tüki eest endale sai. Hoone oli niikuinii Restorile antud 80-aastase rendilepinguga ning ettevõte oli selle eest maja korda teinud.

Kas ehitamine oli välditav?

1) Euroopa Kohtus vaidlustamine. Muinsuskaitsja Jaan Tamme sõnul soovitas UNESCO, mille maailmapärandi nimistusse vanalinn kuulub, linnal müüriäärse kinnisvaraarenduse küsimuses pöörduda Euroopa Kohtusse, kuid linn otsustas pikast kohtuteest loobuda. Duboviku sõnul sellepärast, et UNESCO soovitas seda siis, kokkulepe linna ja Restori vahel oli juba sõlmitud. „Kuidas saab nõnda, et pärast kokkuleppe sõlmimist ütled, et kuulge poisid, nüüd ma kaeban teid siiski kohtusse? See kompromiss oli täiesti normaalne."

2) Isegi, kui Restor oleks olnud varem või praegu nõus mitte ehitama sinna, kus ta momendil ehitab, poleks linnal vaba raha või muid vahendeid, et kompensatsiooni maksta.

3) Restor omandas Suurtüki tänava kinnistud 1997. aastal siseministeeriumi avalikul enampakkumisel 3,1 miljonit krooni eest ja sai linnalt 1999. aastal ehitusloa 25 ridaelamuboksi ehitamiseks müüri äärde. Müüriäärset ehitamist oleks saanud vältida, kui riik ei oleks seda erakätesse müünud või kui linn oleks enampakkumisel osaledes krundi ära ostnud. 1997. aasta teisel poolel oli siseministriks Robert Lepikson ja linnapeaks Ivi Eenmaa (enne siseministri tooli oli Lepikson linnapea). Duboviku sõnul oleks ehk saanud ka vältida ehitusloa andmist või selle kooskõlastamist muinsuskaitseametis, mille juhiks oli toona Jaan Tamm. Kooskõlastusel on Hain Tossi allkiri.

Olgem ausad: tegelikult ei kujutanud ka 10 aastat tagasi keegi ette, et võiks linnamüüri ääres muinsuskaitse all olevad 300 aastat vanad hooned lammutada ja nende asemel uued lukskorterid ehitada. Kui oleks, siis ehk poleks nii kergekäeliselt seda maad loovutatud. Aga ometigi nii läks.

Mis saab edasi?

Abilinnapea Taavi Aas ütles Ekspressile, et linnal on selle aasta eelarves ette nähtud 2 miljonit krooni, et linnamüür ja Renteni torn konserveerida. Renteni torni ja Grusbecke-taguse torni vahelisel alal jääb nähtavale arvatavalt üks vanimaid, 1265. aastal Taani kuninganna Margrethe tellimusel rajatud linnamüüriosa.

Seejärel rajatakse sinna haljasala. Duboviku sõnul võiks see sügiseks valmis saada ja olla avalikkusele avatud. Praegu pääsu varjava betoonmüüri lammutab Restor ära kuni Grusbeke-taguse tornini.

Esialgu jääb pääs sinna raskendatuks, kuigi perspektiivis on vaba pääs Skoone bastioni. „Meritoni hotelli juures on vaid 60 cm kõnniteed. Enne tuleb liiklus Väike-Rannavärava juurest kaotada," ütles Dubovik. See juhtub aga alles pärast Põhjaväila väljaehitamist ja suurema autoliiklusele kolimist teisele poole trammiteed.