Eesti haridus hea keskmise võimekusega põnnidele: Professor Eve Kikase sõnul tuleb anda igale lapsele ülesandeid vastavalt tema tasemele ja mitte orienteeruda vaid keskmisele. Foto: Vallo Kruuser

Mida Soomes teisiti tehakse?

Soome lasteaialastele lugemist ei õpetata. Need, kes oskavad, on ise huvi tundnud. Meil surutakse akadeemilist õpet lasteaias rohkem peale.

Soome tulemused lähevad paremaks just tugevate laste arvelt. Eestis toetatakse eelkõige nõrku. Tugevad tuuakse kooli, aga sealt edasi ei arendata. Õpetus on keskmisele suunatud.

Ka kodutöid antakse teisiti. Meil on olemas Soome koolitundide lindistused. Kui meie õpetajad kirjutavad ülesanded tahvlile ja riputavad üles eKooli, siis Soome õpetaja käis ringi ja arutas kodutöid sisuliselt - mida kodus peab tegema. Küsimus „miks teha kodutöid" oli lapse jaoks vastatud.

Mida me muutma peaksime?

Küsimus on ka selles, kas me peame alati võistlema või paremad olema. Võiksime mõelda sellele, kas kooliharidus võiks toetada kõigi laste arengulist potentsiaali.

Kas siinkohal ei takista klasside suurus? Meil on piirarvuks 26 õpilast klassis.

Uurimused näitavad, et klassi suurus hakkab rolli mängima 15 õpilase juures. Sellest väiksemad klassid on efektiivsemad.

Ainult 15 õpilasega klasside pidamiseks pole Eestis võimalusi. Aga näiteks saab kasutada tugiõpetajaid.

Soomes testitakse lapse lugemisoskust, lähtuvalt sellest kohandavad õpetajad kodutöid vastavalt õpilase tasemele.

Õppimine ei saa alati kerge olla. Aga kui õppimine on nii keeruline, et laps ei mõista, ei saa aru, siis ta loobub. Kui õppimine ei paku pinget, siis ta loobub sama moodi. Laps, kes oskab lugeda pakse raamatuid, siis mida muud tal seal koolis teha on, kui tähelepanu tõmmata ja sekeldada. Ta tahab ju, et õpetaja temaga ka tegeleks.

Avalehele
113 Kommentaari
Loe veel: