27.09.2007, 00:00
Miljardite eest muresid
Ärimehed otsivad lisaraha oma kinnisvaraarenduste tarbeks,;sest pangad karmistasid laenude väljaandmist.
600 MILJONIT. VALLO KRUUSER
Kevadel korterite allahindlusega alanud tagasilöök
kinnisvaraäris on jõudnud uuele tasemele. Eesti majanduses
säranud kuldne kolmnurk – pangad, ehitajad ja kinnisvaraarendajad
– tuhmus, kui pangad hakkasid laenuandmist koomale tõmbama.
Suurärimehed peavad hankima märkimisväärseid summasid
omakapitali ja investeerima, et pooleliolevad projektid lõpetada
või uusi alustada.
Üllatava sammu raha otsimise vallas plaanib astuda Ülo Pärnits. Ta tegeleb tänapäeva Eesti kõige suurejoonelisema kinnisvaraprojektiga, tehnoloogialinnaku Ülemiste City rajamisega endise sõjatehase Dvigateli maa-alale. Kevadel sai Pärnits vajaliku ehitusraha raskustega kokku, sest SEBi peakontor Stockholmis keeldus viimasel hetkel laenu andmisest. Nüüd arutavad Eesti mehed, kas võtta laenu või viia firma börsile. Augustis peetud omanike üldkoosolekul muutis firma oma aktsiad vabalt kaubeldavaks.
Pankurid räägivad, et suurärimees Endel Siff müüs lisaraha hankimiseks oma välismaa aktsiate portfelli ja on pakkunud müügiks Bekkeri sadamat ja seda jutuga: “Seal oli üle 30 kohtuasja, kuid ma võitsin nad kõik!”
Siff ütleb, et müüs tõesti Kawe Kapitali käes olnud aktsiaportfelli, kuid ei pannud seda kinnisvarasse, vaid paigutas mujale. Bekkeri sadama puhul käisid müügikõnelused, kuid kaubaks ei läinud. “Pole mõtet müüa enne, kui on olemas detailplaneering ja ehitusõigus ehk kogu ala on väärtustatud. Aga kui keegi pakub õige hinna, siis müün.”
Rahaleidmine pole ka üldiselt probleemiks suurfirmade puhul, kes on börsil (nagu Merko) või kelle taga on mõni rahvusvaheline hiid (Skanska, YIT, NCC). Siiski tunnistas Merko tegevjuht Tõnu Toomik, et firma loobus üle nelja miljardi krooni maksva Läti Rahvusraamatukogu ehitamisest, See nõudnuks liiga palju firma oma kapitali investeerimist. “Edukaks kujunevad ettevõtted, kes on hästi kapitaliseeritud, kes on likviidsed ja kes on valmis ise projekte pikaajaliselt finantseerima,” teatas ta.
Sedin küsis abi mehelt, kel on endalgi raske
Hädas olevaks peetakse Pjotr Sedinit, kes rajab korterelamuid endise Lutheri mööblivabriku maa-alale. Aastaaruandes märgib Sedin, et on teinud kulutusi 377 miljoni krooni eest. Pindu müüb ärimehe kinnisvaraspetsialistist elukaaslane Reti Rand.
Äripäev kirjutas paari nädala eest, et Sedin lubab ostjatele korterid üle anda novembris ehk õigel ajal ning lükkab ümber väited, nagu oleks ehitajale võlgu. Mitu eri allikat väidavad aga, et projekti finantseeriv Hansapank andis Sedinile käsu leida 40 miljonit krooni lisaraha. Vastasel juhul ähvardasid pangahärrad projekti üle võtta ja mõnele teisele kõrgema kategooria tegijale anda.
Sedin keeldus Ekspressiga rääkimast: “Las parem pank kommenteerib.”
Ekspressi teada pöördus Sedin muu hulgas abi saamiseks metallikuninga ja kõva vutitoetaja Viktor Levada poole (temagi hoidis sel teemal suu lukus), kuid sai äraütleva vastuse.
Levadal pole kerge. Ta ostis mullu krundid Olümpia hotelli ees nii kallilt, et pani konkurendid õhku ahmima. Suurärimehel on maaostu tõttu kaelas 400 miljoni krooni suurune laen Parex-pangalt ja seda tagab ta isikliku varaga.
Levada “õnn” tõi konkurentidele 15 miljonit krooni kahju
Levada hiilgas enampakkumisel, millest kujunes Eesti kinnisvaraturu üks viimaseid hi nnarallisid. Mullu kevadel pani Tallinna linn oksjonile maatükid Olümpia hotelli vastas. Linn küsis alghinnaks 240 miljonit.
Enampakkumise võitis kõigi üllatuseks metallist-futbolist Levada, kes pakkus 596 miljonit krooni ehk 81 000 krooni ruutmeetri kohta. See oli turul oodatust poolteist korda kõrgem hind.
Levada võit jahmatas eriti kõvasti Arco Vara ja Linstowit, kes lootsid võita ja olid löönud käed Guido Kundlaga, et soetada temalt maatükid oksjonile pandud kinnistute kõrval. Arco ja Linstowi plaanid kukkusid kolinal kokku ja nad jäid ilma Kundlale tehtud 15 miljoni krooni suurusest ettemaksust.
Kuid Levadal ei vedanud. Esiteks ütlesid Hansapank ja SEB Ühispank hinda kuuldes ostu rahastamisest ära. 400 miljonit laenas lätlaste Parex, kuid vaid kolmeks aastaks – tagatiseks on nii ostetud maa kui ka Levada isiklik käendus. Ülejäänud raha pidi Levada võtma oma metallifirmast.
Seejärel tuli teine hoop. Levada korraldas arhitektuurikonkursi. Võitis büroo Kosmos projekt, mille järgi kõrghooned asunuksid põhiplaanilt Suurbritannia lippu meenutavate kiiludena.
Arhitektide mõttelend ületas paraku hoonestusala, mistõttu Levada pidi mullu detsembris tellima uue detailplaneeringu. Tänavu augustis esitas ta ka taotluse maa-aluse parkla rajamiseks.
Rekordkallilt ostetud krunt seisab. Samas ütleb lihtne arvutustehe, et ainuüksi intressimakse Parexile on üle kahe miljoni krooni kuus.
Hansapankuri hirmutav kõne
Möödunud nädalal pidas Vene Teatris korraldatud konverentsil “Äriplaan 2008” tumedates toonides kõne Hansapank-Eesti peadirektor Priit Põldoja. Riigi üks olulisemaid pankureid kuulutas, et rahvast ootab ees hinnašokk ja pankade rekordilised kasuminumbrid hakkavad kukkuma. “Pankade kasumi tipuks jääb kolmas kvartal 2007. See on minu isiklik prognoos,” teatas Põldoja.
Uued karmimad pangandusreeglid muudavad laenud kinnisvaraarendajatele kallimaks. “Konjunktuur on muutunud,” ütles Põldoja. “Me ei taha hea rahaga minna päästma halba raha.”
Ta lisas, et Hansapangal “ei ole ühtki suuremat laenuprobleemi”, pidas siis viivuks pausi ja lisas: “Täna veel.”
Hansapankuri sõnum erines konverentsi avanud peaminister Andrus Ansipi jutust, nagu südaöö erineb keskpäevast. Valitsusjuht rääkis särades ja elavalt, kuidas Eesti majandusel läheb väga hästi. “Laenujäägi kasv on olnud väga sujuv. Teatud jahenemist on praegu oodata, aga seda on Eesti Pank ja valitsus oodanud,” märkis Ansip ja lisas, et eraisikute võlakoormuse tase ei ole sugugi enneolematult kõrge. “Taaniga ei ole meil veel võimalik sama pildi peale sattuda. Meie kommertspangad ei ole teinud midagi enneolematut.”
Üks suurettevõtja võrdles hiljem peaministrit Nikita Hruštšoviga ja võttis tema sõnavõtu kokku lausega “me näeme kommunismi saabumist juba oma eluajal”.
Teine suurärimees kiitis aga peaministri esinemist taevani. See oli Ülemise City suuromanik Ülo Pärnits. “Ka ajakirjandus peaks kirjutama midagi positiivsest. Seda, kuidas peaksime edasi minema,” õpetas ta Ekspressi.
Pärnitsale meeldis Raivo Vare idee, et Ansipi esinemise ajal näidatud ülipositiivse sisuga slaidid peaks kõigile kasutamiseks internetti üles riputama. Siis saaksid ärimehed laenu küsima minnes tabeleid-graafikuid Rootsi pankuritele ; ; ;näidata ja öelda, et näete, autoriteetne allikas – peaminister ise – lükkab ümber ennustused krahhist.
Hansapank päästis Ülemiste City
Pärnits on nimelt tundnud Rootsi pankurite skeptilisust valusalt omal nahal. Ta rääkis, et kevadel lubas Ülemiste City arendamiseks laenu anda Hansapanga ja SEB Ühispanga konsortsium. Kumbki pank pidi laenama 250 miljonit krooni.
Suured summad vaadati üle Stockholmis. SEB oli Ülemiste Cityle andnud laenu varemgi. Kuid nüüd teatas üks naine laenukomitees, et tema on Eesti asja põhjalikult lugenud ning siinses kinnisvarasektoris võib jamaks minna. Seetõttu on Ülemiste City riskantne suurprojekt, parem ärme raha anna.
Ei aidanud seletamine, et Targa Äri Linnaks nimetatav Ülemiste City on paljuski juba ette välja müüdud. Sinna on kolinud või kolivad sellised olulised IT-firmad nagu Webmedia, MicroLink ja Helmes ning tuntud farmaatsiaettevõtted Janssen-Cilag ja Roche, riigiasutustest haridus- ja teadusministeerium ja Eesti üks suuremaid sihtasutusi Innove. SEB ütles ikkagi laenuandmisest ära.
Projekti päästis Hansapank, kes võttis kogu laenu enda kanda. Praeguseks on Hansapank laenanud Ülemiste City arendamiseks üle 730 miljoni krooni, mistõttu Pärnits ja Kobin on Hansapanga ühed suuremad kunded üldse. Ehk Priit Põldoja on vägagi huvitatud, et sel projektil hästi läheks.
Pärnits kiitis Ekspressile, et Ülemiste Cityl läheb praegu väga hästi. Pinnad on üürilepingutega ette kaetud ja tänavune finantseerimine kenasti paigas. Aga tuleval aastal läheb vaja lisakapitali ja praegu valmistatakse ette IPOt selle hankimiseks.
Seejärel tal kihvatas ja ta ütles, et “kuramus küll, sai ajakirjanikule vist liiga vara öeldud”. Edasistest täpsustustest Pärnits keeldus.
Eestis valitsevaid kriisiootuse meeleolusid arvestades oleks arendusfirma Tallinna börsile viimine raske. Viimased õnnelikud olid Arco Vara mehed eesotsas Arti Arakasega, kel õnnestus kevadel IPO abiga tõmmata rahva käest oma firmasse üks miljard krooni vaba raha.
Kuluaarides räägitakse, et Ülemiste City ei noteerita mitte Tallinnas, vaid hoopis First Northil. See on Põhjamaade alternatiivturg ehk lõdvemate reeglitega kauplemiskoht alles kasvavatele firmadele.
Tänavu mais viis investeerimispankur Joakim Helenius just First Northile põllumajanduskontserni Trigon Agri, mis omab Eestis, Ukrainas ja Venemaal 1200 lehma ja 25 000 hektarit põllumaad. Börsile minnes kogus Helenius investoritelt 50 miljonit eurot.
Ülemiste City tegevjuht Gunnar Kobin ütles, et sügiseks on selge, kas firma vajab lisaraha ja kas seda võetakse alternatiivbörsi kaudu või muudmoodi. “See, et meie areng on olnud kiirem, kui me ise oleme arvanud, on fakt. Aga kas vajame mingit lisakapitali või mitte, ei sõltu Rootsi pankadest, vaid pigem sellest, kui aktiivselt oma arengut näeme.”
Kobin lisas, et kui turg rahuneb, “siis võib-olla ei olegi meil omakapitali juurde vaja, kuna ehitatud objektid teenivad seda piisavalt. Kui me peaks jätkama sarnase tempoga, s.t ehitame 40 000 m2 aastas, siis peame kaasama täiendavat kapitali, sest olemasolev äri ei jõuaks nii kiiresti kapitali genereerida kui arenguks vaja.”
Kruuda säilitas poliitikutest sõltuva kinnisvaraäri
Eesti äri elav legend Oliver Kruuda ütles möödunud nädalal, et “Eesti ettevõtjal on probleem ligipääsemisega kapita lile”.
Kalevi võlad kasvasid suvel lõppenud majandusaastal kolmveerandi võrra, kusjuures enamik juurde võetud laenudest on lühiajalised ja intress 8–10 protsenti aastas.
Märtsis pani Kruuda “lühiajalise finantseerimise” nimel panti ka isikliku osaluse Kalevis, mistõttu viiendik börsifirma aktsiatest seisab praegu Citibanki Luksemburgi haru arvel.
Möödunud nädalal teatas Kruuda Tere piimatööstuse ja kommivabriku mahamüümisest. Küll aga jättis ta endale alles kinnisvarabisnise, mille käekäik sõltub paljuski heast läbisaamisest poliitikutega. Kruudat tuntakse Eesti parteide kõige suurema sõbrana. Tema käest on saanud rasvaseid rahaülekandeid nii Toompeal kamandav Reformierakond kui ka all-linna valitsev Keskerakond.
Kinnisvarabisnis tõi mullu Kalevile 79 miljonit krooni kasumit ehk üle kolme korra rohkem kui kommiäri. Üks suuremaid pooleliolevaid projekte on Tallinna viie kooli remontimine ja linnale tagasi üürimine, mis peaks firmale 30 aasta jooksul tooma sisse 2,5–2,9 miljardi krooni suuruse rahavoo.
Projekti rahastab Hansapank. Mullu novembris tõusis kõva kisa, kui Kalevi kinnisvaraharu juht Peeter Lillestik palus Tallinna linnavalitsuselt luba panna koolid pangast võetava laenu tagatiseks. Lillestik märkis, et hüpoteegi summa on 650 miljonit krooni.
Tänavu juunis teatas Hansapanga kinnisvara osakonna direktor Tõnu Ojala linnale, et Kalevi grupp saab laenu küll, kuid koolide hüpoteegisumma on 400 miljonit krooni ehk üle pooleteise korra esialgu planeeritust väiksem.
“Alguses olime pessimistlikumad,” ütles Lillestik Ekspressile ja selgitas, et praegu saab Kalev REC ka omakapitaliga hakkama.
Kalev valmistab ette ka üheksakorruseliste majade ehitamist Tervise tänavale ja pole võimatu, et kuskil silmapiiril terendab Kopli liinide täisehitamine. Seda muidugi juhul, kui Endel Siff loobub liinide pärast Edgar Savisaare linnavalitsusega kemplemisest ning linn tellib Kruudalt sinna munitsipaalmajade ehituse.
Ohu märgid Tallinna kontoripindade arendamisel
Kõige suuremahulisem kinnisvaraarendus käib tavaliselt tööstuses: tootmishooned, laod jms. Paraku on see kõige väiksema rentaablusega tegevusala.
Kõige magusam ehk kasumlikum on kortermajade ehitamine. Seetõttu tormasid arendajad just sellesse sektorisse. Tulemus on nüüd käes.
Näiteks sel esmaspäeval teatas Äripäev, et Merko suuromanik Toomas Annus ja Eesti Ehituse suuromanik Toomas Luman peatasid ühise kortermajade projekti Lasnamäel.
Raudkindel pole isegi enam PPP-äri ehk erasektori suured koostööprojektid Tallinna linnaga. Hea juhtimise korral võidavad neist nii ettevõtjad kui linnarahvas. Kehva ohjamise korral aga kannab kulud linn, tulud lähevad ärimeestele. Reedel said vastu nina ehitusettevõtjad Aivar Tuulberg ja Raivo Rand, kes tegid suve hakul linnaga lepingu 1200 munitsipaalkorteri ehitamiseks Lasnamäele. Konkursil teiseks jäänud punt vaidlustas Tuulbergi ja Ranna võidu, praegu on tüli kohtu lahendada.
Arco Vara juht Viljar Arakas tõdeb, et kõige suurem häda on tegelikult kaks kuni neli miljonit krooni maksvate paarismajade ja ridaelamutega, kus on kõige väiksem nõudlus ja suurim pakkumine. “Ostujõud on olemas, aga tarbijaskond on ära hirmutatud,” ütles ta.
Järgmisena kolib kriis ilmselt büroopindade sektorisse. Aastatel 1997–2004 ehitati Tallinna ligikaudu 165 000 m2 b& ; ;uum l;roopindasid. Tänavu ja lähema kahe aasta jooksul lisandub aga ringile kesklinna ümber (Peterburi teest Mustamäeni) kokku veel 185 000 m2 büroopinda. Samas hindab näiteks Arco Vara Tallinna turu tavapäraseks vajaduseks kuni 40 000 – 60 000 m2 aastas, seega tekib ülepakkumine.
Just siis ilmuvad platsi Kruuda-sugused likviidsed mehed, kes vaid ootavad hinnalanguse süvenemist, et konkurentide projekte odavalt üle võtta. “Pärast eelmist majandushäda maksid asjad väga vähe,” märkis kriisides karastunud Kruuda elutargalt.
Üllatava sammu raha otsimise vallas plaanib astuda Ülo Pärnits. Ta tegeleb tänapäeva Eesti kõige suurejoonelisema kinnisvaraprojektiga, tehnoloogialinnaku Ülemiste City rajamisega endise sõjatehase Dvigateli maa-alale. Kevadel sai Pärnits vajaliku ehitusraha raskustega kokku, sest SEBi peakontor Stockholmis keeldus viimasel hetkel laenu andmisest. Nüüd arutavad Eesti mehed, kas võtta laenu või viia firma börsile. Augustis peetud omanike üldkoosolekul muutis firma oma aktsiad vabalt kaubeldavaks.
Pankurid räägivad, et suurärimees Endel Siff müüs lisaraha hankimiseks oma välismaa aktsiate portfelli ja on pakkunud müügiks Bekkeri sadamat ja seda jutuga: “Seal oli üle 30 kohtuasja, kuid ma võitsin nad kõik!”
Siff ütleb, et müüs tõesti Kawe Kapitali käes olnud aktsiaportfelli, kuid ei pannud seda kinnisvarasse, vaid paigutas mujale. Bekkeri sadama puhul käisid müügikõnelused, kuid kaubaks ei läinud. “Pole mõtet müüa enne, kui on olemas detailplaneering ja ehitusõigus ehk kogu ala on väärtustatud. Aga kui keegi pakub õige hinna, siis müün.”
Rahaleidmine pole ka üldiselt probleemiks suurfirmade puhul, kes on börsil (nagu Merko) või kelle taga on mõni rahvusvaheline hiid (Skanska, YIT, NCC). Siiski tunnistas Merko tegevjuht Tõnu Toomik, et firma loobus üle nelja miljardi krooni maksva Läti Rahvusraamatukogu ehitamisest, See nõudnuks liiga palju firma oma kapitali investeerimist. “Edukaks kujunevad ettevõtted, kes on hästi kapitaliseeritud, kes on likviidsed ja kes on valmis ise projekte pikaajaliselt finantseerima,” teatas ta.
Sedin küsis abi mehelt, kel on endalgi raske
Hädas olevaks peetakse Pjotr Sedinit, kes rajab korterelamuid endise Lutheri mööblivabriku maa-alale. Aastaaruandes märgib Sedin, et on teinud kulutusi 377 miljoni krooni eest. Pindu müüb ärimehe kinnisvaraspetsialistist elukaaslane Reti Rand.
Äripäev kirjutas paari nädala eest, et Sedin lubab ostjatele korterid üle anda novembris ehk õigel ajal ning lükkab ümber väited, nagu oleks ehitajale võlgu. Mitu eri allikat väidavad aga, et projekti finantseeriv Hansapank andis Sedinile käsu leida 40 miljonit krooni lisaraha. Vastasel juhul ähvardasid pangahärrad projekti üle võtta ja mõnele teisele kõrgema kategooria tegijale anda.
Sedin keeldus Ekspressiga rääkimast: “Las parem pank kommenteerib.”
Ekspressi teada pöördus Sedin muu hulgas abi saamiseks metallikuninga ja kõva vutitoetaja Viktor Levada poole (temagi hoidis sel teemal suu lukus), kuid sai äraütleva vastuse.
Levadal pole kerge. Ta ostis mullu krundid Olümpia hotelli ees nii kallilt, et pani konkurendid õhku ahmima. Suurärimehel on maaostu tõttu kaelas 400 miljoni krooni suurune laen Parex-pangalt ja seda tagab ta isikliku varaga.
Levada “õnn” tõi konkurentidele 15 miljonit krooni kahju
Levada hiilgas enampakkumisel, millest kujunes Eesti kinnisvaraturu üks viimaseid hi nnarallisid. Mullu kevadel pani Tallinna linn oksjonile maatükid Olümpia hotelli vastas. Linn küsis alghinnaks 240 miljonit.
Enampakkumise võitis kõigi üllatuseks metallist-futbolist Levada, kes pakkus 596 miljonit krooni ehk 81 000 krooni ruutmeetri kohta. See oli turul oodatust poolteist korda kõrgem hind.
Levada võit jahmatas eriti kõvasti Arco Vara ja Linstowit, kes lootsid võita ja olid löönud käed Guido Kundlaga, et soetada temalt maatükid oksjonile pandud kinnistute kõrval. Arco ja Linstowi plaanid kukkusid kolinal kokku ja nad jäid ilma Kundlale tehtud 15 miljoni krooni suurusest ettemaksust.
Kuid Levadal ei vedanud. Esiteks ütlesid Hansapank ja SEB Ühispank hinda kuuldes ostu rahastamisest ära. 400 miljonit laenas lätlaste Parex, kuid vaid kolmeks aastaks – tagatiseks on nii ostetud maa kui ka Levada isiklik käendus. Ülejäänud raha pidi Levada võtma oma metallifirmast.
Seejärel tuli teine hoop. Levada korraldas arhitektuurikonkursi. Võitis büroo Kosmos projekt, mille järgi kõrghooned asunuksid põhiplaanilt Suurbritannia lippu meenutavate kiiludena.
Arhitektide mõttelend ületas paraku hoonestusala, mistõttu Levada pidi mullu detsembris tellima uue detailplaneeringu. Tänavu augustis esitas ta ka taotluse maa-aluse parkla rajamiseks.
Rekordkallilt ostetud krunt seisab. Samas ütleb lihtne arvutustehe, et ainuüksi intressimakse Parexile on üle kahe miljoni krooni kuus.
Hansapankuri hirmutav kõne
Möödunud nädalal pidas Vene Teatris korraldatud konverentsil “Äriplaan 2008” tumedates toonides kõne Hansapank-Eesti peadirektor Priit Põldoja. Riigi üks olulisemaid pankureid kuulutas, et rahvast ootab ees hinnašokk ja pankade rekordilised kasuminumbrid hakkavad kukkuma. “Pankade kasumi tipuks jääb kolmas kvartal 2007. See on minu isiklik prognoos,” teatas Põldoja.
Uued karmimad pangandusreeglid muudavad laenud kinnisvaraarendajatele kallimaks. “Konjunktuur on muutunud,” ütles Põldoja. “Me ei taha hea rahaga minna päästma halba raha.”
Ta lisas, et Hansapangal “ei ole ühtki suuremat laenuprobleemi”, pidas siis viivuks pausi ja lisas: “Täna veel.”
Hansapankuri sõnum erines konverentsi avanud peaminister Andrus Ansipi jutust, nagu südaöö erineb keskpäevast. Valitsusjuht rääkis särades ja elavalt, kuidas Eesti majandusel läheb väga hästi. “Laenujäägi kasv on olnud väga sujuv. Teatud jahenemist on praegu oodata, aga seda on Eesti Pank ja valitsus oodanud,” märkis Ansip ja lisas, et eraisikute võlakoormuse tase ei ole sugugi enneolematult kõrge. “Taaniga ei ole meil veel võimalik sama pildi peale sattuda. Meie kommertspangad ei ole teinud midagi enneolematut.”
Üks suurettevõtja võrdles hiljem peaministrit Nikita Hruštšoviga ja võttis tema sõnavõtu kokku lausega “me näeme kommunismi saabumist juba oma eluajal”.
Teine suurärimees kiitis aga peaministri esinemist taevani. See oli Ülemise City suuromanik Ülo Pärnits. “Ka ajakirjandus peaks kirjutama midagi positiivsest. Seda, kuidas peaksime edasi minema,” õpetas ta Ekspressi.
Pärnitsale meeldis Raivo Vare idee, et Ansipi esinemise ajal näidatud ülipositiivse sisuga slaidid peaks kõigile kasutamiseks internetti üles riputama. Siis saaksid ärimehed laenu küsima minnes tabeleid-graafikuid Rootsi pankuritele ; ; ;näidata ja öelda, et näete, autoriteetne allikas – peaminister ise – lükkab ümber ennustused krahhist.
Hansapank päästis Ülemiste City
Pärnits on nimelt tundnud Rootsi pankurite skeptilisust valusalt omal nahal. Ta rääkis, et kevadel lubas Ülemiste City arendamiseks laenu anda Hansapanga ja SEB Ühispanga konsortsium. Kumbki pank pidi laenama 250 miljonit krooni.
Suured summad vaadati üle Stockholmis. SEB oli Ülemiste Cityle andnud laenu varemgi. Kuid nüüd teatas üks naine laenukomitees, et tema on Eesti asja põhjalikult lugenud ning siinses kinnisvarasektoris võib jamaks minna. Seetõttu on Ülemiste City riskantne suurprojekt, parem ärme raha anna.
Ei aidanud seletamine, et Targa Äri Linnaks nimetatav Ülemiste City on paljuski juba ette välja müüdud. Sinna on kolinud või kolivad sellised olulised IT-firmad nagu Webmedia, MicroLink ja Helmes ning tuntud farmaatsiaettevõtted Janssen-Cilag ja Roche, riigiasutustest haridus- ja teadusministeerium ja Eesti üks suuremaid sihtasutusi Innove. SEB ütles ikkagi laenuandmisest ära.
Projekti päästis Hansapank, kes võttis kogu laenu enda kanda. Praeguseks on Hansapank laenanud Ülemiste City arendamiseks üle 730 miljoni krooni, mistõttu Pärnits ja Kobin on Hansapanga ühed suuremad kunded üldse. Ehk Priit Põldoja on vägagi huvitatud, et sel projektil hästi läheks.
Pärnits kiitis Ekspressile, et Ülemiste Cityl läheb praegu väga hästi. Pinnad on üürilepingutega ette kaetud ja tänavune finantseerimine kenasti paigas. Aga tuleval aastal läheb vaja lisakapitali ja praegu valmistatakse ette IPOt selle hankimiseks.
Seejärel tal kihvatas ja ta ütles, et “kuramus küll, sai ajakirjanikule vist liiga vara öeldud”. Edasistest täpsustustest Pärnits keeldus.
Eestis valitsevaid kriisiootuse meeleolusid arvestades oleks arendusfirma Tallinna börsile viimine raske. Viimased õnnelikud olid Arco Vara mehed eesotsas Arti Arakasega, kel õnnestus kevadel IPO abiga tõmmata rahva käest oma firmasse üks miljard krooni vaba raha.
Kuluaarides räägitakse, et Ülemiste City ei noteerita mitte Tallinnas, vaid hoopis First Northil. See on Põhjamaade alternatiivturg ehk lõdvemate reeglitega kauplemiskoht alles kasvavatele firmadele.
Tänavu mais viis investeerimispankur Joakim Helenius just First Northile põllumajanduskontserni Trigon Agri, mis omab Eestis, Ukrainas ja Venemaal 1200 lehma ja 25 000 hektarit põllumaad. Börsile minnes kogus Helenius investoritelt 50 miljonit eurot.
Ülemiste City tegevjuht Gunnar Kobin ütles, et sügiseks on selge, kas firma vajab lisaraha ja kas seda võetakse alternatiivbörsi kaudu või muudmoodi. “See, et meie areng on olnud kiirem, kui me ise oleme arvanud, on fakt. Aga kas vajame mingit lisakapitali või mitte, ei sõltu Rootsi pankadest, vaid pigem sellest, kui aktiivselt oma arengut näeme.”
Kobin lisas, et kui turg rahuneb, “siis võib-olla ei olegi meil omakapitali juurde vaja, kuna ehitatud objektid teenivad seda piisavalt. Kui me peaks jätkama sarnase tempoga, s.t ehitame 40 000 m2 aastas, siis peame kaasama täiendavat kapitali, sest olemasolev äri ei jõuaks nii kiiresti kapitali genereerida kui arenguks vaja.”
Kruuda säilitas poliitikutest sõltuva kinnisvaraäri
Eesti äri elav legend Oliver Kruuda ütles möödunud nädalal, et “Eesti ettevõtjal on probleem ligipääsemisega kapita lile”.
Kalevi võlad kasvasid suvel lõppenud majandusaastal kolmveerandi võrra, kusjuures enamik juurde võetud laenudest on lühiajalised ja intress 8–10 protsenti aastas.
Märtsis pani Kruuda “lühiajalise finantseerimise” nimel panti ka isikliku osaluse Kalevis, mistõttu viiendik börsifirma aktsiatest seisab praegu Citibanki Luksemburgi haru arvel.
Möödunud nädalal teatas Kruuda Tere piimatööstuse ja kommivabriku mahamüümisest. Küll aga jättis ta endale alles kinnisvarabisnise, mille käekäik sõltub paljuski heast läbisaamisest poliitikutega. Kruudat tuntakse Eesti parteide kõige suurema sõbrana. Tema käest on saanud rasvaseid rahaülekandeid nii Toompeal kamandav Reformierakond kui ka all-linna valitsev Keskerakond.
Kinnisvarabisnis tõi mullu Kalevile 79 miljonit krooni kasumit ehk üle kolme korra rohkem kui kommiäri. Üks suuremaid pooleliolevaid projekte on Tallinna viie kooli remontimine ja linnale tagasi üürimine, mis peaks firmale 30 aasta jooksul tooma sisse 2,5–2,9 miljardi krooni suuruse rahavoo.
Projekti rahastab Hansapank. Mullu novembris tõusis kõva kisa, kui Kalevi kinnisvaraharu juht Peeter Lillestik palus Tallinna linnavalitsuselt luba panna koolid pangast võetava laenu tagatiseks. Lillestik märkis, et hüpoteegi summa on 650 miljonit krooni.
Tänavu juunis teatas Hansapanga kinnisvara osakonna direktor Tõnu Ojala linnale, et Kalevi grupp saab laenu küll, kuid koolide hüpoteegisumma on 400 miljonit krooni ehk üle pooleteise korra esialgu planeeritust väiksem.
“Alguses olime pessimistlikumad,” ütles Lillestik Ekspressile ja selgitas, et praegu saab Kalev REC ka omakapitaliga hakkama.
Kalev valmistab ette ka üheksakorruseliste majade ehitamist Tervise tänavale ja pole võimatu, et kuskil silmapiiril terendab Kopli liinide täisehitamine. Seda muidugi juhul, kui Endel Siff loobub liinide pärast Edgar Savisaare linnavalitsusega kemplemisest ning linn tellib Kruudalt sinna munitsipaalmajade ehituse.
Ohu märgid Tallinna kontoripindade arendamisel
Kõige suuremahulisem kinnisvaraarendus käib tavaliselt tööstuses: tootmishooned, laod jms. Paraku on see kõige väiksema rentaablusega tegevusala.
Kõige magusam ehk kasumlikum on kortermajade ehitamine. Seetõttu tormasid arendajad just sellesse sektorisse. Tulemus on nüüd käes.
Näiteks sel esmaspäeval teatas Äripäev, et Merko suuromanik Toomas Annus ja Eesti Ehituse suuromanik Toomas Luman peatasid ühise kortermajade projekti Lasnamäel.
Raudkindel pole isegi enam PPP-äri ehk erasektori suured koostööprojektid Tallinna linnaga. Hea juhtimise korral võidavad neist nii ettevõtjad kui linnarahvas. Kehva ohjamise korral aga kannab kulud linn, tulud lähevad ärimeestele. Reedel said vastu nina ehitusettevõtjad Aivar Tuulberg ja Raivo Rand, kes tegid suve hakul linnaga lepingu 1200 munitsipaalkorteri ehitamiseks Lasnamäele. Konkursil teiseks jäänud punt vaidlustas Tuulbergi ja Ranna võidu, praegu on tüli kohtu lahendada.
Arco Vara juht Viljar Arakas tõdeb, et kõige suurem häda on tegelikult kaks kuni neli miljonit krooni maksvate paarismajade ja ridaelamutega, kus on kõige väiksem nõudlus ja suurim pakkumine. “Ostujõud on olemas, aga tarbijaskond on ära hirmutatud,” ütles ta.
Järgmisena kolib kriis ilmselt büroopindade sektorisse. Aastatel 1997–2004 ehitati Tallinna ligikaudu 165 000 m2 b& ; ;uum l;roopindasid. Tänavu ja lähema kahe aasta jooksul lisandub aga ringile kesklinna ümber (Peterburi teest Mustamäeni) kokku veel 185 000 m2 büroopinda. Samas hindab näiteks Arco Vara Tallinna turu tavapäraseks vajaduseks kuni 40 000 – 60 000 m2 aastas, seega tekib ülepakkumine.
Just siis ilmuvad platsi Kruuda-sugused likviidsed mehed, kes vaid ootavad hinnalanguse süvenemist, et konkurentide projekte odavalt üle võtta. “Pärast eelmist majandushäda maksid asjad väga vähe,” märkis kriisides karastunud Kruuda elutargalt.
Rootsi pangad Baltimaades: võit ja kaotus ühekorraga
Eesti majanduse, eriti aga kinnisvarasektori suurimad ülepumpajad olid rootslastele kuuluvad pangad, kes suunasid siinsele turule miljardeid kroone laenuraha. See tasus neil ära. Näiteks Hansapanga tegevus Baltimaades andis tänavu esimesel poolaastal üle 90 protsendi Swedbanki kontserni kasumi kasvust. Kuid võidul on ka tume pool. Swedbanki kui ka SEB aktsiakursid keerasid suvel langusesse ja seda suuresti Baltikumis oodatava majanduskriisi tõttu.
