Minister Paet eraldas 200 000 krooni ja avaldas lootust, et filmi "saadab publikuhuvi ja piletimüügi tulu aitab võlaseisust välja".

Kuid Rääk teadis juba ette, et ainuüksi kinos näitamisest võlgade tasumiseks ei piisa.

"Somnambuul" on hea film, kuid liiga pikk ja ängistav. Rusutust on erinevalt õudusest raske müüa. Filmis leidub küll meeldejäävaid stseene (näiteks rahvas räägib, kuidas Katariina Laugu mängitud peategelane end püssiga rahuldab), kuid see ei tee veel temast kassahitti. Seda filmi ei käida klasside kaupa vaatamas nagu "Nimed marmortahvlil". Ta on alla 12aastastele mittesoovitatav.

"Eeldatavalt on see film, mis esindab Eestit rahvusvahelises filmimaailmas lähema paari aasta jooksul," teatas produtsent Rääk kirjas ministrile.

Kulud üle tuhande krooni vaataja kohta

"Tal on läinud väga hästi. Prognoositi, et vaatajaid tuleb 5000. Oli ka neid, kes ennustasid üle 10 000. Praegu läheneb vaatajate arv kümnele tuhandele," on Eesti Filmi Sihtasutuse peaekspert Jaak Lõhmus rahul.

Esmaspäeva õhtuks oli filmile Eestis pileti ostnud 9265 inimest. Mis tähendab, et praegu on tootmiskulud ühe vaataja kohta ligi 1200 krooni. Enamik sellest rahast tuli Eesti riigilt. Ainuüksi Filmi Sihtasutuse panus on ligi 400 krooni vaataja kohta.

Vaatajate arvu kasvuga "pealemaksmise" summad vähenevad, kuid ilmselt mitte märkimisväärselt.

Jama "Somnambuuliga" hakkas pihta juba enne võtteid. Rääk ütles Ekspressile: "Tegime suvel 2001 reaalse eelarve. See ei olnud rahaga kaetud. Meil oli võimalus valida kahe variandi vahel: kas film ei lähe käiku või kärbime eelarvet."

F7 valis kärpimise. Tõmbas eelarve 10,7 miljoni krooni pealt kokku 8,5 miljonile. "Oli teada, et tootmine kestab kaks aastat ja meil oli seega kaks aastat aega lisaraha otsida."

Eelarve ajas lõhki halb ilm

"Somnambuuli" võtted toimusid Saaremaal Harilaiu poolsaarel. Sügisel möllas torm, mistõttu osa välisvõtetest tuli nihutada kevadele. Torm lõhkus ära tee, kaamarad ei seisnud tuule tõttu püsti.

Talviste võtete ajal polnud kaks nädalat lund. Kolmandal nädalal tuli lumi maha ja režissöör Sulev Keedus otsustas seni vändatu uuesti filmida.

Kui Eestis polnud jääd (käsikiri nägi ette võtteid jää peal), sõitis võttegrupp neljaks päevaks Soome Botnia lahe äärde.

"Algselt oli meil 72 võttepäeva, siis jäi 63 ja lõpuks tegime 80 ringis," tunnistab Rääk. 

Võttepäevi kogunes 85. Üks ajstundja kommenteerib seda kuuldes: "Ükski Lääne produtsent ei annaks sellise filmi ( üks võttekoht, nelinäitlejat) võteteks üle 30 võttepäeva. Võibolla mõned varupäevad otsa."

Kirjas kultuuriminister Paetile märgib produtsent Rääk, et "iga lisandunud võttepäev tõi kaasa lisakulutusi alates filmilindist, majutusest ja toitlustamisest, lõpetades bensiini, transpordi ja rekvisiitidega". "Filmi tootmist peatada ei olnud mõtet, sest kogu süsteemi uuesti käivitamine lisarahastuse leidmisel oleks läinud veelgi kallimaks ning tootmise peatamisel on alati oht, et filmi tegemist enam uuesti käivitada ei õnnestu ning kogu senine töö ja raha on lihtsalt ära raisatud."

Lõpuks kulus ikkagi 10,7 miljonit krooni. Eelarvet ületati veerandi võrra.

Maailma mastaabis on see aga naeruväärne summa. Hollywoodi hindade juures (kassahiti eelarve 75 miljonit dollarit) saanuks Keedus oma eelarvega filmida umbes poolteist minutit.

Tähtsaim võlausaldaja Soomest

F7 kohustustest kõige olulisem on võlg Soome laborite Finnlab ja Digital Film Finland ees – septembri alguse seisuga kokku ligi 700 000 krooni. Soomlased nõustusid maksegraafiku pikemaks venitamisega.

Kultuuriministeeriumi antud 200 000 krooni läksid kohe neile. Samuti umbes 100 000 krooni, mis on piletilevist laekunud.

Produtsent Rääk esitas taotluse ka Rotterdami filmifestivaliga seotud fondile nn levitoetuse saamiseks (15 000 eurot ehk 230 000 krooni). Kui raha saadakse, läheb ka see soomlastele.

"Millegipärast on nii, et kui oleme hädas, saame abi enamasti välismaalt, mitte Eestist," tunnistab Keedus Eesti filminduse nukrat seisu.

Ülejäänud võlad on suuresti seotud filmitegijate endiga. Nad pole palka saanud ning andsid filmile intressita "laenu". Võimalik, et nad jäävad oma rahast ilma. "Meie palgad on meie isiklik asi," toonitavad nii Rääk kui Keedus.

F7 osanikud on Räägu ja Keeduse kõrval filmitegijad Kadri Kanter, Valentin Kuik, Mart Otsa, Reet Sokmann ja Dorian Supin.

Stuudio võimalikku pankrotti Rääk tõrjub: "Ei! Ei! Ei!"

Ettevõtte möödunud aasta aruanne näitab siiski üsna kitsast seisu. Firma 10 miljoni krooni suurusest varast moodustab 90 protsenti lõpetamata toodang. Omakapital oli alla 200 000 krooni.

"Kui me alustanuks "Somnambuuliga" aasta hiljem, oleks kõik korras," ütleb Rääk. "Tollal sai filmi sihtasutus eraldada ühe mängufilmi tootmiseks neli miljonit krooni, möödunud aastast alates kuus miljonit. See vahe aidanuks meid ilusasti välja."

"Karu süda" lõpetas samuti võlgades

"Somnambuuliga" sarnases olukorras oli ka teine tuntud suurprojekt "Karu süda". Selle linateose tegi Faama Film.

Filmi Sihtasutuse asjatundja Jaak Lõhmus mäletab, et selle filmi tegemine käis eriti raskelt. "Nad läksid algusest peale võtetele lõpuni vormistamata stsenaariumiga; filmiti liiga palju Siberis, selle asemel, et filmida rohkem Eestis; Vene partner vedas alt, tootmises oli ligi aastane paus jne."

Faama Filmi eestvedaja Matti Sepping taandab suure osa asjast rahale: "Kui käivitasime "Karu süda" tegemise, arvasime, et saame Filmi Sihtasutusest kaheksa miljonit krooni. Siis aga vahetus sihtasutuses võim ja me ei saanud kogu loodetud summat. Pidin valima, kas võtta laenu ja lõpetada projekt või jätta film pooleli."

Lõhmus: "Sellal oli toetuse maksimummäär 2,5 miljonit krooni. Praegugiuon ainult kuus miljonit krooni. Ei tea, millele nad lootsid."

Eesti Filmi Sihtasutus andis lõpuks Seppingu kompaniile miljon krooni laenu. Sihtasutus sai tagasi umbes 400 000 krooni. Ka film ise läks võlgade katteks üle sihtasutusele.

Tänavu juunis otsustasid osanikud Faama Filmi likvideerida. "See oli paratamatu," ütleb Sepping.

Praegu veab ta stuudiot Estinfilm, mis toob maale parvlaeva Estonia hukkumise kõmuversiooni põhjal valminud "Balti tormi". Film linastub Eestis kahe nädala pärast.

Eesti kinohitid

Eesti filmid filmi- ja kinolevis, 2001- 2003 I poolaasta

film

tootja

vaatajaid

Nimed marmortahvlil

Taska Productions

167 452

Vanad ja kobedad saavad jalad alla

Ruut

75 831

Lepatriinude jõulud

Eesti Joonisfilm

38 219

Karu süda

Faama Film

22 326

Kontsert Porgandipirukale

Eesti Joonisfilm

11 365

Head käed

Allfilm

6656

Viimne Reliikvia (korduslinastus)

Tallinnfilm

5490

Agent Sinikael

Exitfilm

3611

allikas: Eesti Filmi Sihtasutus

"Somnambuul" esilinastus tänavu septembris ja seetõttu puudub tabelist.

Vaatajaid Eesti filmidel

1995

2200

1996

11800

1997

11800

1998

7500

1999

6100

2000

10034

2001

46738

2002

166596

allikas: Eesti Filmi Sihtasutus