MINU ESIMESED JA VIIMASED: Arvo Kukumägi, vabakutseline näitleja

MINU ESIMESED

Esimesed triibulised?

Mul ei olegi olnud. Isa ei puutunud mind. Ma olin suhteliselt hea laps ka. Ainult mõnikord panin kodust minema, kartulipeenrasse magama. Kolmeaastane olin, kui läksin esimest korda. Ema muretses ja otsis taga. Kui kätte sai, tutistas ja pani koju magama. Mulle meeldis looduses rohkem olla kui kodus magada. Emale ei meeldinud muidugi, et laps kuskil kadunud on. Ma käisin öösiti kalal ka vahel salaja. Ükskord tulin viie haugiga ja siis ema ei olnud pahane.

Esimene murtud süda?

Noh, 14 olin. Juhtus lihtsalt. Armusin oma klassiõesse. Väga ilus naine oli. See oli tema loomus ka, mis mulle meeldis... ta hoidis mind. Kõndisime käest kinni järve ääres ja.
Ma ostsin veel oma esimesed sinised Põhjala botikud rublade eest, et temaga kohtama minna. 19aastaseks saamiseni olime koos, siis mina tulin Tallinna ja tema läks mujale.

Esimene lugu iPodis või isiklikus edetabelis?

Midagi Zeppelini repertuaarist. Mis lugu, ei tea. Aga kindlasti Zeppelin. Ja Uriah Heep ka. Muusika, mis mind on kasvatanud väiksest peale. Mitte mingi Nexus... andku Nexus mulle andeks, et ma nii ütlen. Näiteks Smilersit kuulan ka vahel. Aga Zep on ikka see, mis paneb gaasipedaali põhja!

MINU VIIMASED

Viimane palgatõus?

Minu palgad ja palgatõusud on juba 1984. aastast nii kõikuvad olnud, ma olen ikkagi vabakutseline ju.

Mõnikord võin saada 100 000 ja teinekord olla mõnda aega täiesti ilma rahata.

Viimane pohmell?

Mitte väga ammu... Äkki nii jaanipäeva paiku, ma mõtlen. Ei olnud mingi eriline üritus, lihtsalt sõpradega.

Tegelikult ei taha ma üldse pohmellidest ega joomisest eriti rääkida.

Viimane SMS telefonis?

Sõber just saatis mõni hetk tagasi, ütles, et kohe Setumaale sõidaksin. Nojah, kohe ei saa minna, kuskil järgmine kolmapäev alles vahest. Pean tööl olema. Ei, ma ei saa täpselt öelda, mis seal kirjas oli, see on liiga privaatne.