Keegi ei tea, kas ja kuidas maailmas hirmu külvav SARS-CoV-2 (koroonaviirus) Eestisse jõuab. Üks hüpoteetiline võimalus paljudest on see, et viirus saabub Eestisse koos reisijaga, kes naaseb Taist. Tais on haigust tuvastatud 35 puhul ning tegu on ühega neist riikidest, mis Hiina turiste ei karda, vaid neile piirid senini lahti hoiab. Aasia ajakirjanduse teateil kaaluvad Tai võimud parajasti koguni viisanõude kaotamist Hiina turistidele, et neid just nüüd veelgi rohkem tuleks. Tai on talviti ka eestlaste lemmikreisisiht Aasias.

Esmaspäevase seisuga oli tervise­ametis uue koroonaviiruse suhtes uuritud kolme nakkuskahtlast inimest. Kõik testid andsid ­negatiivse vastuse. Kui aga Eestis peaks uus viirus kellelgi tuvastatama, saab ta koos teiste esimeste juhtudega aga eritähelepanu osaliseks. „Esimeste haigusjuhtudega tegeletakse kõrgendatud tähelepanuga ning rakendatakse meetmeid, mis ei ole tavapäraselt vajalikud,“ selgitab Tervise­ameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai. „Näiteks kasutatakse haige transportimiseks võimalusel alati kiirabi või paigutatakse ta haiglasse ka siis, kui terviseseisund seda otseselt ei nõua. Selle eesmärk on hoida ära haiguse kohapealne edasine levik.“

Ent kui haige ei taha haiglasse minna? Eesti põhiseadus ütleb, et vabadust võib võtta „nakkushaige, vaimuhaige, alkohooliku või narkomaani kinnipidamiseks, kui ta on endale või teistele ohtlik“. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse paragrahv 4 täpsustab, et „eriti ohtlike nakkushaiguste leviku tõkestamiseks võib nakkushaige tahtest olenemata kohaldada talle haiglaravi, kui nakkushaige on teistele ohtlik“. Teoorias on selleks vajalik kohtu määrus, mis tuleb arstidel hankida 48 tunni jooksul. Martin Kadai lausub, et praktikas on tahtest olenematut ravi Eestis siiani kohaldatud vaid üksikuile tuberkuloosihaigetele.


Hüpoteetiline võimalus: viirus jõuab Eestisse koos reisijaga, kes naaseb Taist. Tai on nimelt üks neid riike, mis Hiina turiste ei karda, vaid neile piirid senini lahti hoiab. Ja Tai on talviti ka eestlaste lemmikreisisiht Aasias.

Ent kas SARS-CoV-2 kvalifitseerub eriti ohtlikuks? „Uue koroonaviiruse põhjustatud nakkushaiguse puhul ei ole vajadust kasutada kõrge ohuklassi isikukaitsevahendeid. Patsiendiga tegelemisel (uurimisel, ravimisel või protseduuride teostamisel) tuleb tervishoiutöötajal kasutada respiraatorit, kaitsekitlit ja kindaid. Aerosoole tekitavate protseduuride korral lisaks veel kaitseprille. Neid kasutavad tervishoiutöötajad ka oma igapäevatöös,“ sõnab Martin Kadai.

Kokku on üle Eesti haiglates „tavapärase ravitöö korraldamiseks“ ligikaudu 90 isolatsioonikohta. Kui viirus aga peaks levima laiemalt, muudetakse tegevusstrateegiat ning haigeid hakatakse ravima „tavapärase põhimõtte“ järgi, nii nagu praegu ravitakse gripihaigeid. See tähendab: kõik kergemad juhtumid kodusel ravil. Laiema puhangu korral loobutakse ka kõigi kahtlaste juhtumite testimisest, sest sel pole enam mõtet.

Kindel ravim, mis toimiks just kõnealuse viiruse vastu, hetkel puudub. Kadai ütleb, et Covid-19 ravi on „sümptomite põhine, mis tähendab, et leevendatakse neid haigusnähte, mis haigusega tekivad. Kergetel juhtudel põhineb see hingamisteede sümptomite ja palaviku leevendamises. Raskematel juhtudel (nt raske kopsupõletik) jälgitakse ja korrigeeritakse inimese elulisi näitajaid ja vajadusel toetatakse nt kopsude ventileerimist või vere hapnikuga varustamist erinevate spetsiaalsete aparaatidega haiglatingimustes.“

Mis saab aga siis, kui personali hakkab nappima? Kadai sõnab, et siis võib sotsiaalminister kehtestada ajutised tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse nõuded. „Teisisõnu tähendab see, et mittekriitiline ravitegevus võidakse ajutiselt peatada ning tagatakse ennekõike vältimatu abi kättesaadavus.“

Karantiin ja liikumispiirangud on viiruse leviku takistamiseks Hiinas laialt kasutusel. Ka Eesti põhiseadus loob aluse piirata „õigust vabalt liikuda“, võtta ajutiselt ära õigus „rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada“ ning sundida inimesi „nakkushaiguse leviku tõkestamisel“ tegema tahtevastast tööd. Ekspressile on viidatud, et Eesti lähtub eeskujude valikul sellest, mida teevad Euroopa riigid. Kuid protokoll on olemas: karantiini peab kuulutama välja kohaliku omavalitsuse üksus terviseameti ettepanekul. See ei pruugi olla kogu linna hõlmav, vaid võib, nagu selgitati Tartu linnavalitsusest, olla palju lokaalsem. Näiteks saab „sulgeda koole ja lasteaedasid, nõuda terviseuuringute tegemist“.

Pärnu linnapea Romek Kosen­kranius ütles, et kuigi „tehniliselt“ teeb otsuse kohalik omavalitsus, on see „vaid õigusakt. Sisulise otsuse ja tingimused annab terviseamet.“ Veel lisas Kosenkranius, et „selliste hädaolukordade jaoks on hädaolukordade lahendamise plaanid ehk HOLPid. Hädaolukorra juht peaks olema terviseamet. Sõltuvalt epideemia ulatusest kutsutakse nende poolt kokku kriisikomisjon / kriisijuhtimise staap (KOV, regionaalne, riigi) ja seal tehakse vastavad otsused.“

Kui valitsus peaks kuulutama välja eriolukorra „nakkushaiguse levikust põhjustatud hädaolukorra lahendamiseks“, peab sotsiaalministeerium korraldama vältimatu abi toimepidevuse, Eesti Pank peab vastutama makseteenuste ja sularaharingluse jätkumise eest, kohalike omavalitsuste ülesandeks on aga tagada kaugküttega varustamine, kohalike teede sõidetavus ning veega varustamine ja kanalisatsioon. Enim ülesandeid on eriolukorras majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil, mis peab tagama elektriga, maagaasiga ja vedelkütusega varustamise, riigiteede sõidetavuse, telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse ning elektroonilise isikutuvastamise ja digitaalse allkirjastamise.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiesindaja Rasmus Ruuda annab mõista, et ilmselt oleks eriolukorras „paremini ja halvemini toimivaid teenuseid. Näiteks sideteenuste toimepidevuse karmimate nõueteni veel jõuame, kuna sektoris tegutsevad ettevõtjad pidasid sideteenuste toimepidevuse parandamist elektrikatkestuste korral liiga kulukaks ja on seni aktsepteerinud riski, et nende teenus on elektrivarustuse häirete korral väga haavatav. Aga tänaseks on ettevõtted positiivsemalt meeles­tatud ja kompromiss on sündimas. Samuti oleme koos kütusefirmadega jõudmas lahenduseni, kui palju ja kuhu on vaja juurde elektrikatkestuse korral toimivaid tanklaid.“

Ruuda rõhutab, et „haigus­puhangu risk on Eestis nii sel kui varasematel kordadel väga väike, palju tõsisemalt valmistume tormideks“.

Võiks ka meeles pidada, et eelmisel talvel ehk „hooajal 2018/2019“ suri Eestis grippi 57 inimest ning see oli „leebe“ hooaeg, sest talv varem oli ohvreid ligi kaks korda enam – 94. Kõigist neist, kes vajasid gripi tüsistuse tõttu haiglasse viimist, suri terviseameti andmeil mullusel gripihooajal 43,8 protsenti. Seega on potentsiaalselt surmavate ja kergestinakkavate viirustega kõrvuti elamise kogemus Eestis olemas. WHO edastas nädala algul, et neljal igast viiest nakatunust kulgeb koroonaviirus leebelt. Hirmutav on uue viiruse puhul just jätkuv teadmatus – see, kui võõras ta on nii meie kehadele kui ka kultuuriliselt.



Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!