Mis me tegime neandertallasega?
Uued tõendid neandertallaste elamisest kõrvuti inimesega Lõuna-Euroopas mitme tuhande aasta vältel sunnivad küsima: mis nendega juhtus?
Laias laastus on siin kaks võimalust: inimesed kas lõid neandertallased maha (Euroopa esimene etniline puhastus) või tegid nendega sugu, mille tulemusena neandertallased elavad edasi Homo sapiens'i genoomis.
Seni usuti, et Homo neanderthalensis kadus Euroopast 30 000 aastat tagasi, mil koha hõivas moodne inimene. Kuid Gibraltari muuseumi teadur professor Clive Finlayson on avastanud tõendeid, et need kaks inimliiki eksisteerisid Lõuna-Euroopas kõrvuti võibolla koguni 4000 aasta vältel.
"On üsna selgeid tõendeid, et neandertallased elasid siin veel vähemalt 28 000 aastat tagasi, aga võib-olla koguni veel 24 000 aastat tagasi," räägis Finlayson ABC Science Online'ile.
Erinevalt veel praegugi levinud ettekujutusest neandertallasest kui karvasest ebaintelligentsest ahvinimesest olid nad tegelikult osavad tööriistavalmistajad, kasutasid loomanahku kehasooja hoidmiseks ning kandsid üksteise eest hoolt.
Finlayson leidis Gibraltarilt Gorhami koopast neandertallaste laagriplatsi jäänused, mis sisaldasid ka tööriistu, kivist relvi ning loomajäänuseid. Koopast leitud söetükid võimaldasid laagrit dateerida ning viitasid ühtlasi, et selle asukatel oli kasutada laias valikus taimi, mis jää alt vabanenud Lõuna-Euroopas juba jõudsalt kasvasid.
Kui neandertallased ja inimesed elasid selles piirkonnas kõrvuti 4000 aastat, sunnib see küsima, miks kooselu lõppes. 4000 aastat kõlab inimese evolutsiooni kõrval väga lühikese ajana, kuid tänapäeva ülekantuna oleks see ajastu kaks korda pikem meie ajaarvamisest. See tähendab, et inimene ei löönud neandertallast maha kohe esimesel kohtumisel. Gibraltarist saja kilomeetri kauguselt on leitud neandertallaste laagriga samasse aega kuuluvad moodsa inimese tegevusjäljed. Kaks inimliiki suutsid kaua aega koos eksiteerida mosaiikse segaasustusena.
See viibki teadlaste mõtted seksile: neandertallased ja inimesed võisid väga lähedaste liikidena üksteisega seguneda.
Suvel avaldatud uuringu kohaselt võib viis protsenti eurooplaste DNAst pärineda just neandertallastelt. Seejuures on tähelepanuväärne, et vaid emalt tütrele päranduvas mitokondriaalses DNAs neandertallase jälgi pole.
