Mis on eneserõõn? Advokaadi sõnul tunnistas tema klient üles tapmise, mida pole sooritanud
Kirjutasime kolmapäeval Ekspressis 67aastase Ivo tapmisjuhtumist, kus kuriteo üles tunnistanud Rudolf-Mihkel hiljem kohtus esialgsest ülestunnistusest lahti ütles. Noormehe kaitsja Jaanus Tehveri sõnul oli antud ülestunnistus eneserõõn. Millega on tegu?
2018. aasta aprillis leiti Kuressaares oma kodust 67aastase Ivo torkehaavadega laip. Umbes kuu pärast Ivo surma võttis politsei kinni 27aastase Rudolf-Mihkli, kes kohe Ivo tapmise ja peksmise üles tunnistas. Rudolf-Mihkel uskus, et Tahula piimafarmis Ivo oli uimastanud ja vägistanud tema sõbra Raivo - seda oli viimane ise rääkinud - ja see olnudki kuritöö motiiviks.
Prokuratuuri versiooni kohaselt läks ta hommikul enne kella nelja Ivo elukohta. Meeste vahel tekkis sõnelus. Ivol oli enesekaitseks käes nuga. Rudolf-Mihkel haaras mõlema käega noast kinni, et takistada selle kasutamist, pööras tera ringi ja surus otsapidi Ivo rindu. Seejärel suskas ta meest noaga veel vähemalt üheksa korda pähe, kaela ja rindkeresse. Ivo üritas end kaitsta, saades selle käigus käest haavata. Ta suri kohapeal verekaotusse. Rudolf-Mihkel lahkus korterist, võttes kaasa noa, ja sulges ukse võtmega.
Hoolimata korteris toimunud meeleheitlikust võitlusest ei leidnud kriminalistid kuriteokohalt Rudolf-Mihkli DNAd.
Kuressaares peetud kohtuprotsessil ütles Rudolf-Mihkel aga kuritegude omaksvõtust lahti: „Neid tegusid toime pannud ei ole, ennast süüdi ei tunnista ja rohkem ei soovi midagi lisada.“
Kohtunik Kristel Pedassaar mõistis Rudolf-Mihkli tapmises ja peksmises süüdi ja karistas teda kümneaastase vangistusega.
Eneserõõnaga võtab inimene omaks kuritöö, mida ta pole teinud.
Kui Rudolf-Mihkel politseile tapmise üles tunnistas, viibis juures Saaremaa advokaat, kelle teenetest ta pärast seda loobus. Kohtus kaitsesid noort meest Tallinna advokaadid Andres Simson ja Jaanus Tehver.
Tehveri kaitsetaktika peajooneks oli väide, et Rudolf-Mihkel ei rünnanud Ivot kunagi. See seletakski tema DNA ja sõrmejälgede puudumist tapetu korteris.
Rudolf-Mihkli poolt politseile antud ülestunnistust nimetas Tehver eneserõõnaks.
„Selle kohta on teaduskirjanduses palju juttu,“ rääkis advokaat kohtus. „Eneserõõn on piisavalt sageli esinev fenomen, see ei ole midagi müstilist.“
Eneserõõnaga võtab inimene omaks kuritöö, mida ta pole teinud. Advokaat Jaanus Tehver viitas oma kaitsekõne teesides Sean Hodgsoni kaasusele Suurbritannias.
Hodgson mõisteti aastal 1982 süüdi 22aastase baaridaami Teresa De Simone mõrvas. Eeluurimisel tunnistas ta naise kägistamise omaks ja andis detailseid ütlusi. Kohtus võttis mees ülestunnistuse tagasi ja keeldus küsimustele vastamast.
Hodgson sai eluaegse vanglakaristuse. Mees vabastati 2009, kui DNA analüüs tõestas, et ta pole mõrvar.
Eesti kohtutes on eneserõõna mõistet kasutatud väga harva. 2018. aastal väitis raske tervisekahjustuse tekitamise ja kehalise väärkohtlemise eest kohtu all oleva meesterahva kaitsja, et tema klient oli raskest tööpäevast ja kinnipidamisele järgnenud unetust perioodist nii väsinud, et kirjutas ülestunnistusele alla ilma seda läbigi lugemata. Tallinna ringkonnakohus jättis toona kaebuse rahuldamata.
Ringkonnakohus jättis Rudolf-Mihkli süüdi ja kümneaastase vangistuse muutmata. Noore mehe tulevik sõltub sellest, kas riigikohus hakkab tema süüasja advokaatide taotlusel arutama või mitte.
„Kõik võis toimuda nii, nagu prokuratuur ametlikus versioonis kirjeldab,“ arutles advokaat Tehver pärast istungit Ekspressiga vesteldes. „Aga võis ka mitte olla. Mitte keegi ei tea, mis toimus tegelikult.“
