Mis on probiootikumid ja milleks nad head on?

Probiootikumideks nimetatakse bioloogiliselt aktiivseid mikroorganisme. Peamiselt bifidobaktereid ja lakto­batsille, aga ka pärmseeni sisaldavaid preparaate, mida kasutatakse terviseprobleemide korral organismi normaalse mikrofloora taastamiseks ja vastupanuvõime tõstmiseks. Sõna „probiootikum” tuleneb ladina keelest pro bios, mis tähendab ’elu poolt’.

Uuringud on näidanud, et probiootikumidest võib olla abi väga mitme terviseprobleemi ravis ja ennetuses. Kõige enam on tõestatud nende toime kõhulahtisuse puhul. Probiootikumid lühendavad lastel nakkusliku kõhulahtisuse (sh rotaviiruse tekitatud kõhulahtisuse) kestust ja aitavad leevendada või vältida antibiootikumidest indutseeritud kõhulahtisust nii lastel kui ka täiskasvanutel.

Antibiootikumide tarvitamise järgse kõhulahtisuse puhul on probiootikume kindlam võtta pärast antibiootikumide kuuri lõppu, sest nende samaaegsel tarvitamisel võib antibiootikum ära nullida probiootikumi toime.

Probiootikumist võib abi olla kõhulahtisuse ennetamisel, kui sõita eksootilisse ja kehvade hügieenitingimustega riiki. Sel juhul tuleks probiootikume hakata tarvitama juba paar nädalat enne reisi algust ja jälgida, et kuurid oleks piisavalt pikad.

Uuringutes on suudetud näidata probiootikumide positiivset mõju ärritatud soole sündroomi ravis, laktoosi talumatusest tingitud vaevuste ja ka kõhukinnisuse leevendamisel. Suukaudsel tarvitamisel vähenevad tõenäoliselt ka imiku koolikuid.

Lisaks eeltoodule soovitavad arstid probiootikume tupe seeninfektsiooni, bakteriaalse vaginoosi, urotrakti infektsioonide ja hambakaariese profülaktikas.

Vastukäivaid tulemusi on saadud uurin­gutes, mis puudutavad probiootikumide kasulikku toimet allergiahaiguste ennetamisel. Mõnes uuringus on õnnestunud näidata, et probiootikumide tarvitamine raseduse ajal ja beebi esimestel elukuudel aitab vähendada allergiariski, seda eriti just keisrilõikega sündinud beebidel.

Probiootikumid sobivad tarvitamiseks nii lastele kui ka täiskasvanutele. Kõrvaltoimeid esineb väga harva. Mõningatel juhtudel võivad nad ravikuuri alguses tekitada pisut kõhugaase. Potentsiaalselt ohtlikud võivad nad olla ainult väga palju nõrgenenud immuunsusega haigetele.

Probiootikumides sisalduvad bakteritüved on tavaliselt isoleeritud inimese normaalsest mikrofloorast. Preparaadid sisaldavad erinevaid baketritüvesid. Mikrobioloogid leiavad, et ehkki probiootikumides kasutatavad bakteritüved omavad üsna sarnaseid positiivseid toimeid, ei saa siiski ühe tüvega teostatud uuringus saadud positiivset mõju kohe automaatselt teisele tüvele üle kanda.

Kliiniliste uuringutega on kõige rohkem tuttav Lactobacillus GG toime, selle bakteritüve kasulike omaduste kohta on avaldatud palju teadusartikleid. Tartu Ülikooli teadlased on isoleerinud bakteritüve ME-3 ehk Lactobacillus fermentum’i, mille puhul on tõestatud tema väga head antioksüdantsed omadused. Probiootikume lisatakse sageli piimatoodetele, eriti keefirile, jogurtile ja juustule. Lactobacillus GG sisaldub Valio Gefiluse sarja toodetes ja ME-3 Dr. Helluse sarja toodetes.