09.10.2011, 17:30
Mis peas valetamise ajal toimub?
Peagi võib valetamist uute meetoditega paremini paljastada kui valedetektoriga.
FOTO:
„Punane.“ „Sinine.“ „Pu...sinine.“ Nelikümmend korda näidatakse katsealusele ekraanil värvilisi mummusid. Katsejänes peab ütlema, mis värvi objekti ta näeb...aga ta võib ka valetada, kui tahab. Katse toimub Käitumis- ja Terviseteaduste Keskuse taju ja teadvuse laboris, selle läbiviija Inga Karton teeb Tartu Ülikoolis oma doktoritööd, mille teemaks on „Ebasiira kommunikatsiooni neurobioloogiliste signatuuride uurimine kombineeritud elektroentsefalograafia (EEG) ja transkraniaalse magnetstimulatsiooni (TMS) meetoditega.“ Äsja avaldati tema artikkel mainekas ajakirjas Behavioural Brain Research, mille järel on eestlaste läbi viidud katseteseeriast kirjutanud paljud väljaanded. Tähelepanuväärseks teeb uurimuse asjaolu, et tõepäraste ja mittetõepäraste hinnangute suhtelist sagedust sai mõjutada teatud ajupiirkondade stimulatsiooniga. Enne käitumuslikku eksperimenti mõjutatakse magnetväljaga (tervisele kahjutu magnetimpulss, mida tekitab plastplaadis olev elektrit juhtiv pool) katses osaleja ajus ühte väga täpselt peas välja mõõdetud kohta. Selleks on ajukoore piirkond, mis tuginedes varasematele muudes riikides tehtud uuringutele aktiveerub, kui inimene valetab. Peale kuue ja poole minuti pikkust mõjutamist näidatakse eksperimendis osalejale järjest 80 slaidi siniste ja punaste ringidega, kus eelneva instruktsiooni kohaselt on inimesel vabalt valida, kas nimetada ringi värvi õigesti või „valetada” ja öelda mittenäidatud värv.