Moodne käsitlus Karl Pärsimäest

Möödunud reedel esitles kunstikriitik ja Areeni püsiautor

Heie Treier

kauaoodatud monograafiat maaliklassikust

Karl Pärsimäest

(1902-1942), kelle maalid olid 1930ndate massimaitse jaoks liiga radikaalsed ja Nõukogude 1950-60ndate ideoloogilise diktaadi all keelatud kui formalistlik kunst. Pärsimägi tapeti Auschwitzi koonduslaagris.

Heie Treieri raamat kannab pealkirja “Pärsimägi. Võrumaa-Tartu-Pariis”.  Monograafia on kaua küpsenud - Heie hakkas arhiiviandmeid koguma juba 1980ndatel. Ta leidis uurimuse vajaliku olevat, kuna Pallase koolkond  on meie praeguse kunstiteaduse jaoks teemana täiesti out.

Autori sõnul erutas teda töö juures kõige rohkem küsimus, kuidas käsitleda üht Pallase kunstnikku läbi kaasaegse kunstiteaduse prisma. Ta arvab, et võib enda leitud lahendusega viimaks rahule jääda.

Raamatu on kujundanud noorema põlvkonna disainer Kristjan Mändmaa, kelle skandaalne artikkel “Sitt” Eesti graafilisest disainist ja disainihariduse hetkeseisust  tekitas kõva poleemikat ka Kunstiakadeemia seinte vahel.